Eksmaailmameister ja kahe olümpiahõbeda omanik, 44aastaseks saanud sõudja Jüri Jaanson teatas, et kavatseb karjääri jätkata ja tahab istuda järgmisel sügisel Uus-Meremaal maailmameistriks tulevas Eesti neljapaadis.
Enn Hallik: Tervitan Jüri Jaansoni otsust
31. oktoober 2009, 09:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tervitan seda avaldust ja otsust. Kui Jaanson, kes on spordis ammu piiride nihutamise võimalust tõestanud, tunneb end füüsiliselt hästi, tahab rasket tööd teha ja on endiselt motiveeritud, siis andku aga minna.
Jaansoni avaldus oli ilmselt mingil määral tingitud ka mõne Eesti tippsõudja ja treeneri avalikust (ja minu arvates ettevaatamatust, ehk isegi veidi ebaviisakast) sõnavõtust, et Jaanson võiks aeru varna riputada. Mees teab ise, mis mees teeb, usun, et jätkamise otsust oli Jaansonil ja tema treenerist abikaasal Tatjanal nende pensionivihjete järel trotsiks kergem teha. Ning see jätkamisotsus tuleb Eesti sõudmisele kindlasti kasuks, mitte kahjuks.
Jaansoni karjäär tundus lõplikult langevat juba 1990. aasta MM-kulla võitmise järel. Aga tuli aasta 1995 ja Jüri võitis maailma karika ning MM-hõbeda. Atlanta olümpial kõrbemise järel paistis, et nüüd on 31aastase tippmehega kõik. Ometi sõudis siis juba 35seks saav mees Sydney olümpia finaalis. Ja pani ikka edasi, jõudes 39. eluaasta künnisel Ateena olümpial hõbedale. Ning mullu 43 saades võttis Pekingis teise olümpiahõbeda. Kes julgeb öelda, et nüüd on selle mehega kõik?
Aga vaadakem Jaansoni tulevase suve soovi veidi lähemalt ja me näeme, et kas just kulla, aga medali võimalus on reaalne.
Jah, meie praegused esimehed Allar Raja ja Kaspar Taimsoo on deklareerinud, et kavatsevad järgmisel hooajal kindlasti, ja arvatavasti 2012. aasta Londoni olümpiani jätkata kahepaadil, aga ma ei võtaks nende avaldust kui keeldumist Jaansoniga ühte paati istuda.
Novembri algusest hakkab taas täie rauaga tööle Jaansoni paadikaaslane Pekingi olümpialt Tõnu Endrekson. Ilmselt tõuseb taas vormi Andrei Jämsä, kahekordne MM-medalimees. Üheks tugevama tõmbega sõudjaks peetakse narvalast Vladimir Latinit, kuulda pole olnud Igor Kuzmini loobumisotsusest. Peale selle jagub Eesti sõudmises noori andeid. Kui Rajast-Taimsoost üle jäänud meestest neljapaat moodustada ja anda neile aega paat lendama treenida, pole miski võimatu.
Vara unistada, aga kujutagem ette, et Jaanson kestab veel ja veel ja sõuab Londonis oma seitsmendal olümpial! Tema biograafiat vaadates oleksin seda välistades ettevaatlik.