Kalev Vilgats: Linn kisub Punase Ristiga kiusu

Kalev Vilgats
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalev Vilgats.
Kalev Vilgats. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees
Vt samal teemal: Tõnu Kann, "Punase Risti majal puudub kasutusluba", PP 17.06.09, Jüri Kukk, "Tõnu Kann, miks levitate pooltõde?", PP 15.07, Kalev Vilgats, "Jüri Kukel suu suitseb", PP 16.07.

Sel suvel süvenesid probleemid Eesti Punase Risti (EPR) majale Kuninga 30a andmata kasutusloaga. Linn kehtestas ala uue detailplaneeringu, kuigi sellele territooriumile jääva kahe kinnistu omanike vaidlused olid lõpuni vaidlemata. EPRilt nõudis linn naaberkinnistu Pühavaimu 16 omaniku huvides ümberehitusi, mis muutnuks valminud hoone ilmet ja mille kulud jäänuks EPRi kanda. EPR ei nõustunud ühepoolse lahendusega ja konflikt Pärnu linnavalitsuse ning EPRi vahel on kohtuveskite lahendada. Nüüd on kohtumaterjalidesse lisandunud veel üks dokument.



EPR pöördus Eesti arhitektide liidu (EAL) poole ekspertarvamuse saamiseks Pärnu linnavolikogus 18. juunil 2009 kehtestatud otsuse nr 50 "Pühavaimu tänava, Rüütli tänava, Kuninga tänava ja Hospidali tänava vahelise kvartali detailplaneeringu" seaduslikkuse kohta.



Aknad kinni, müür vahele


Ekspertarvamus pidi andma vastuse EPRi küsimusele, millega seatakse kahtluse alla detailplaneeringuga ette nähtud tulemüüri ehitamise, akende kinnimüürimise ja katuse kaudu ruumide valgustamise nõude seaduslikkus.



EALile esitati nimetatud detailplaneering ja planeeringu alal paikneva EPRi administratiivhoone (Kuninga 30a) ehitusprojekt.



Eksperdid edastasid oma seisukoha ruumiliste lahenduste ning planeerimise ja projekteerimise heade tavade järgimise suhtes.



Kuninga 30a ehitamise aluseks on ehitusloaga aktsepteeritud ehitusprojekt aastast 2000, kuid hoonel puudub kasutusluba. Hoone sein koos teise korruse akendega ulatub Pühavaimu 16 kinnistu piirile. Detailplaneeringuga kavandatakse Pühavaimu 16 samale piirile kahekorruseline kõrvalhoone (kuur). Kõrvalhoone ehitamiseks tuleb Kuninga 30a eraldada sellest tulemüüriga, likvideerida olemasoleva hoone piiril aknad ja teha muud ümberehitused, mis on detailplaneeringuga seatud Kuninga 30a omaniku tähtajaline kohustus.



Kahekorruseline kuur?


EALi esimehe Ike Volkovi allkirjaga arvamuses on eksperdid leidnud järgmist.



Arhitektuursest seisukohast ja ruumilisest loogikast lähtudes ei ole vajadus kahekorruselise kõrvalhoone järele kuidagi põhjendatud, eriti kui see on konfliktis naaberhoone akendega. Planeeringu seletuskiri ei anna niisuguse vajaduse kohta ühtki põhjendust. Planeeringuga tehtud valik on seetõttu meelevaldne ja ebaveenev.



Peale selle võib niivõrd kitsa kahekorruselise hoone rajamine hilisema projekteerimise käigus osutuda üsna ebaotstarbekaks. Tõenäoliselt on võimalik Pühavaimu 16 krundi hoonestust arendada ja omaniku huvi arvestada muul viisil, selliseid kaalutlusi pole aga detailplaneeringus ega kehtestamisotsuses käsitletud.



Naaberkruntide hoonestusstruktuuris on tavapärased ühekorruselised kuurid krundisisese piiri ääres. Tervikliku planeerimise seisukohalt on küsitav, miks kavandati kahekorruseline kõrvalhoone ainult ühele krundile, kui kõrvalkrundil on samaväärses olukorras ühekorruseline kõrvalhoone.



Praktilised küsimused, nagu näiteks tuleleviku tõkestamine ja vihmavee äravool, on lahendatavad kuurile teist korrust ehitamatagi.



Sageli on erijuhtudel võimalik tule leviku tõkestamiseks kasutada tulemüüri asemel muid vahendeid, näiteks suurema tulepüsivusega aknaid.



Linn rikkus head tava


Kuninga 30a EPRi hoone ehitusprojekt on kooskõlastatud muinsuskaitsega, mille kaudu on tunnustatud ehitusprojekti miljööväärtuslikku arhitektuurset lahendust, kus hoonele on kavandatud igasse külge aknad ja ajaloolisesse keskkonda sobiva räästaga kõrge viilkatus. On väga kaheldav, kas hilisem detailplaneeringuga seatud ümberehitamise nõue annab miljöösse samaväärselt või paremini sobiva lahenduse.



Planeeringute üks eesmärke on jõuda tasakaalus ruumilise lahenduseni. Üldjuhul ei ole mõistlik naabrite erimeelsuste puhul kiirustada detailplaneeringute kehtestamisega, kuni naaberkruntide omanikud pole jõudnud kokkuleppele.



Ekspertidele ei ole teada põhjused, miks ei lükatud kehtestamise otsust edasi kokkuleppe saavutamiseni.



Detailplaneeringuga omaniku tahte vastaselt määratavaid tähtajalisi nõudeid, tegemaks ümberehitusi ehitusloa alusel püstitatud hoonele, ei saa pidada heaks tavaks ja selliste nõuete õiguspärasuses võib kahelda.



EALi ekspertide arvates on detailplaneeringuga seatud koormavad nõuded Kuninga 30a ümberehitamiseks planeeringulisest, arhitektuursest või tehnilisest vaatepunktist põhjendamata ja tarbetud.



Aga mõnel inimesel peab kuur olema kahekorruseline ...

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles