Läinud suvel kahe kuuga ümber Eesti jooksnud Kristjan Puusild suutis maailma suurima maratoni New Yorgis läbida kolme tunni ja 12 minutiga.
Kristjan Puusild pani end New Yorgis proovile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Mul oli Ameerikasse minnes kõige tähtsam eesmärk nautida suurlinna melu ja saada jooksult erakordne elamus ning teiseks tahtsin jooksu lõpetada oma isikliku tippmargi, kahe tunni ja 58 minuti lähedale,” kõneles Puusild Pärnu Postimehele. “Läks aga nii, et melu ma eriti nautida ei suutnud ja tulemus jättis paremat soovida”
Lõpetasite maratoni 2092. kohal ja oma vanuseklassis saite 299. tulemuse. Kuidas neid numbreid kommenteerite?
Sellel rajal võinuks aeg kuus-seitse minutit parem olla. Umbes poolel distantsil tuli ületada Queensi sild, mis tähendas ligi miilipikkust tõusu. Kui see katsumus selja taha jäi, läks jooks väga raskeks. Arvan, et minust möödus tuhat inimest. Kaks kilomeetrit enne lõppu lõi kramp jalga. Pidin koguni pikali heitma, et üks hea inimene saaks minu jalga venitada.
Olete võistelnud 11 maratonil. Mille poolest oli New Yorgi jooks eriline?
New Yorgi maratoni starti pääses sel aastal 42 000 inimest. Sellist rahvaarvu ei kohta kusagil mujal. Ma pidin oma ööbimiskohast juba varahommikul kell pool neli metroosse minema. Stardipaigal tuli ligi kaks tundi lageda taeva all istuda.
Jooksu korraldus jättis võimsa mulje. Iga kolme kilomeetri järel pakuti jooki ja söögipunktid olid raja teises pooles.
Starditi kolmelt tänavalt korraga ja alles neljandal kilomeetril muutus jooksjatejõgi ühtseks massiks. Pärast lõpetamist tuli paar kilomeetrit kõndida, enne kui maratonialast välja saada.
Ütlesite, et linna vaateid ei saanud eriti nautida. Miks nii läks?
Jooks oli seekord imelik, algul läksin heas tempos vooluga kaasa, kuid pärast läks nii raskeks, et ei suutnud ringi vaadata. Küll tunnetasin erinevate linnaosade aroome ja muusikat, millega jooksjaid terve tee ergutati. Raja ääres oli ligi poolsada bändi ja laulukoori, esindatud olid paljud muusikavoolud alates kirikulauludest ja lõpetades raske rokiga.
Millise nipiga te maailma suurimale maratonile pääsesite?
New Yorgi maratonile saab kolmel moel: kas senise tulemusega, mitu tuhat dollarit maksva pääsme ostmisega või loosiga. Minul õnnestus sinna loosiga pääseda.
Mul vedas ka sellega, et hea sõber Meelis Kosk tuli Bostonist abistama ja pöialt hoidma.
Millist maratoni järgmisena sihite?
Järgmisel aastal kavatsen minna Rotterdami maratonile. Talvel suusatan kindlasti Tartu maratonil ja teistel huvitavatel pikamaasõitudel.