Möödunud nädalal Pärnus esimese seagripijuhu diagnoosinud Pärnu haigla grippi ülemäära ärevalt ei suhtu, sest haigestumise kasvu aasta lõpus ja uue alguses on pikalt ette prognoositud ja vajalikud meetmed rakendatud.
Pärnu haigla töötajad gripiepideemiat ei pelga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu haigla juhatuse esimehe Veiko Vahula sõnul on seagrippi igal pool ja mida rohkem seda uuritakse, seda enam avastatakse. Kõikide patsientide testimisega haigla ei tegele, selleks pole vajadust. “Teeme testid, kui arst peab seda ravi seisukohalt oluliseks. Praegugi on haiglas kaks A-tüvega gripihaiget,” rääkis Vahula.
A-viiruse tüvega on ka seagripp ning Vahula väitel saavad kõik gripi diagnoosiga haiged Tamifluga ravi, olenemata gripi tüübist. Täpsem uuring tehakse vaid juhul, kui patsient on üliraskes seisundis ja see mõjutab ravi tulemust.
“Ettevaatuseks on põhjust, aga seagripi puhul on kindlasti tegu ülereageerimisega,” rääkis juhatuse liige. “Praegu on olukord rahulik ja grippi haigestumise kasvu pole enne prognoositud kui aasta lõpuks ja uue alguseks. Meie sellesse üleolevalt ei suhtu ja oleme valmis, haigla jaoks on tegu hea treeninguga, kuidas käituda suure hulga nakkusohtlike haigetega.”
Vahula jutu järgi on Pärnu rahvas arukas ja suhtunud seagrippi mõistlikult. Haigla poole on sooviga end testida lasta pöördunud kümmekond inimest ja ennetusfaasis seda ka tehti. Kõik proovid osutusid negatiivseks.
Vahula paneb inimestele südamele, et erakorralise meditsiiniabi osakonda (EMO) oodatakse inimesi, kelle olukord on raske. “Palavikuhaiguse ja köha-nohu korral on strateegia selline, et ravi on ambulatoorne ja toimub kodus,” ütles Vahula. “Inimestel on piisavalt tarkust oma seisundi hindamiseks. Kerge haiguse korral jääge koju ja suhelge perearstiga, ärge nakatage teisi.”
EMOs on ühekordselt kasutatavad näomaskid ja käte desinfitseerimise vahendid. Vahula soovitab gripikahtlusega haigel neid kasutada ja vastuvõtuletis töötajale kohe öelda, et tal on palavik ja köha. Siis saab patsiendi teiste kaebustega abivajajatest isoleerida.
“Näomaskidest on kasu ja see on esimene asi, mida kätepesu kõrval inimestele soovitame, sest see konkreetne haigus levib meetri pealt,” ütles Vahula toonitades, et maskide kandmist tänaval ta siiski vajalikuks ei pea, pigem ikka haiguskahtlusega inimesega kokku puutudes.
Ehkki apteekidest on näomaskid lõppenud, nägi Pärnu haigla olukorda ette ja varus neid hulgi, olemas on riigireserv.