Selge, et mitu aastat Kesk- ja Reformierakonna omavoli linna rahakoti kallal tuleb nüüd kinni maksta ja keeruline saab see olema. Õnneks pääses Pärnu hullemast, kui Mart Viisitamm ja tema ustavad jüngrid võimutüürilt eemale jäid, sest keskerakondlik Tallinn näitab praegu, mis Pärnut võinuks sama seltskonna jätkudes oodata: paadimaks, müügimaks, ilmselt habememakski. Ikka selleks, et raha rohkem kulutada kui säästa.
Linnavalitsuse eelmise koosseisu vastutustundetu tegutsemise tagajärjel võib Pärnu Vallikäär jääda renoveerimata, sest võlakoormal on lastud kergekäeliselt üle lubatud piiri kerkida. Nüüd jääb loota rahandusministeeriumi vastutulelikkusele, sest tegelikult peaks endale tuhka pähe raputades nentima, et linn ja linnarahvas, kes ühel seltskonnal lasi omavalitsust järjekindlalt põhja tüürida, ei väärigi halastust.
Siiski jääb lootus, et Pärnu pääseb august välja, kuigi häid aegu pole niipea tulemas. Uus võimuliit astub esimesi samme ja kui mõni liiga julge prognoos välja arvata, näiteks tundub linnavara müügiplaan põhjendamata ülioptimistlik, on suund õige. Kulusid tuleb piirata ja iga - ükskõik kui väike - kokkuhoid on möödapääsmatu.
Mõni koomaletõmme ei too tulu küll kohe, kuid pikemas perspektiivis siiski. Seda näidet illustreerib linnavalitsuse eilne otsus likvideerida 16. jaanuarist munitsipaalpolitsei, mille ülalpidamist pidasid hädavajalikuks ilmselt vaid eelmise linnavalitsuse keskerakondlastest liikmed Mart Viisitamm ja Simmo Saar ning nende parteikaaslane Karl Kolla, kes seda kummalist moodustist direktorina juhtis.
Võrreldes nii mõnegi muu kärpekohaga, on munitsipaalpolitsei kaotamine selline, mis negatiivseid emotsioone küll ei tekita, pigem vastupidi, ja korrakaitseteenistus jääb majandusosakonna koosseisu.