“Kõik see reis oli nii palju huvitav, tead, kui ilus see maa oli!” hüüatab Virve Köster telefoni teises otsas oma Kihnu kodust.
Kihnlased tutvusid Ahvenamaaga
4. detsember 2009, 10:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Virve Köster mõtleb öelduga lõppenud sõidule Ahvenamaale, kus laulumemm oma pereansambli ja Manõja Poestega esines.
“Selle reisi juured ulatuvad väga kaugele,” mainib riigikogu liige ja SA Kihnu Kultuuri Instituudi nõukogu esimees Mark Soosaar, viies jutu 1992. aastasse.
“Sain siis tuttavaks Ahvenamaa kunstniku Kjell Ekströmiga, kes ehitas Önningeby külas vana lehmalauta ümber kunstimuuseumiks. Sellest külaskäigust kasvas välja üsna tihe side ja sõprus ja Kjelli akvarellinäitus on kavas Pärnus avada suvel.”
Kjell Ekströmi õde Siv on külaviiuldaja ning rahvamuusika uurija, olnud aastaid Ahvenamaa muusikaakadeemia rektor.
“Oleme juba paar aastat pidanud Kjelliga nõu, kuidas Kihnu, Manija ja Ahvenamaa rahvamuusikud kokku viia. Nii otsustasimegi juba läinud kevadel, et mardi- ja kadripäeva paiku on meie esimeseks sõiduks Ahvenamaale, kihnu keeles Ahunamuale, hästi sobiv aeg,” selgitab Soosaar Eestis ülipopulaarse Kihnu Virve pereansambli reisi tagamaid Soome Vabariigi autonoomsesse lääni.
Sõidutoetuse Kihnu kultuuripärandi tutvustamiseks Botnia lahe lõunaosa saarestiku elanikele sai SA Kihnu Kultuuri Instituut Kihnu regionaalprogrammist.
“Väga palju eestlasi on seal, lapsi hoidmas ja elamas,” jutustab Virve Köster.
“Laulsime uuemaid laule, aga ka “Vesiroose” ja “Mere pidu”, seda laulsid eestlased kaasa,” seletab Kihnu laululegend, kelle loomingu pärlid need laulud ongi. “Käisime parlamendimajas ja imeilus oli nende purjelaev Pommern, nii võimas ja õhtul valgustatud nagu unenägu.”
Ahvenamaa parlamendis ehk lagting’is kohtus kihnlastega parlamendi esimees Roger Nordlund, kes rääkis sedagi, et Ahvenamaa kodakondsuse saamiseks peab saarestikus püsivalt elama vähemalt viis aastat, kusjuures ametlik keel on rootsi keel.
Kontserdil Önningeby kunstimuuseumis kõlasid Kihnu laulud, muu hulgas vanad pulmalaulud, ja esineti pärimustantsudega.
“Siv Ekström hindas asjatundjana väga kihnlaste ehtsa pärimuskultuuri jätkumist,” kinnitab Soosaar. “Tema kui hea rahvakunstniku terava pilgu eest ei jäänud märkamata, et Kihnu regivärsi tänases esitluslaadis elavad edasi esivanemate intonatsioonid ning isegi laste tantsusammus pole traditsiooni katkemise märke.”
Rahvakultuuri ehtsus oligi see, mis ahvenamaalasi Virve pereansambli ja Manõja Poeste juures enim hämmastas, väidab Soosaar.
Märkimisväärne on seegi, et Önningeby külas on olnud pagenduses sellised tuntud loomeinimesed nagu Nikolai Triik, Gustav Suits ja Friedebert Tuglas.