Ainuüksi ametlikult registreeritud töötute arv on Pärnumaal tõusnud 6000 ligidale, kuus leiab töökoha neist paarsada. On mõistetav, et paljud on sellises olukorras valmis õlekõrrest haarama, kui keegi annab pisutki lootust töö saamiseks. Paraku on niisama loomulik, et kelmid proovivad hädasolijaid lõksu meelitada.
“Sagenenud on juhtumid, kus ajalehe- või internetikuulutuses pakutakse hea tasu eest huvitavat tööd, mida ei pruugi, vaatamata kõikide esitatud tingimuste täitmisele, ikkagi saada,” tõdes tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni jurist Urve Stroom.
Lääne inspektsiooni poole on pöördutud nii Pärnus kui Haapsalus töökuulutuste pärast, kus märgitud numbril helistades paluti tööotsijail enda andmed SMSiga saata. Pärast seda läkitati töösoovijale koju leping, kus paluti kanda töölepingu sõlmimise eest raha tööandja kontole ja tulla Tallinna lepingut allkirjastama. Paraku pole seda tööandjat ega lepingu sõlmimise kohta reaalselt olemas.
Sel kuul on Eestis prokuratuurile laekunud mitu avaldust kelmide kohta, kes meelitavad inimesi hea palga ja tööga välismaal. Tegelikud töötingimused erinevad pakutuist suurel määral. Mõnikord on inimesed jäänud üldse tööta ega ole neil kojusõidurahagi.
Uurimise käigus tuvastatud kelmusskeemidest tõi Viru ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Mari Luuk välja kaks. Esimesel puhul otsiti soovijaid Hispaaniasse mandariine korjama. Kuulutusele reageerinud kohtusid tööpakkujaga, neile kirjeldati töötingimusi, töö sisu ja tasu ning selgitati, et töö saamiseks tuleb ise maksta sõidukulu, dokumentide vormistamise ja algse majutuse eest kokku 600 eurot.
Novembri alguses sõitsidki tööhuvilised Hispaaniasse, kus selgus, et öömaja on väga nigelate tingimustega. Kohal oli juba palju inimesi Eestist, Lätist ja Leedust, kuid neil polnud tagasisõiduraha ega tööd selle teenimiseks. Kirjalikke töölepinguid nendega ei sõlmitud.
Teise skeemi raames pakuti ehitustööd Prantsusmaal, Saksamaal, Šveitsis ja Hollandis. Sel puhul sõlmiti töösoovijatega kirjalikud lepingud ning vahendustasuna tuli maksta 1000 krooni, peale selle 600 eurot selle eest, et inimesele teatati tööandja nimi ja aidati tal dokumente vormistada.
Pärast lepingute sõlmimist sõitis mitu gruppi enda kulul ja oma autoga tööle. Üks gruppe reisis telefoni teel saadud juhiste alusel, paraku lülitasid kontaktisikud ühel hetkel telefonid välja ja side katkes. Mõni sõitis kohe tagasi koju, mõnel polnud kojusõiduks raha ja ta hakkas omal käel tööd otsima.
Üks rühmadest leidis siiski lubatud töökoha Prantsusmaal üles, kuid sai ebameeldiva üllatuse osaliseks, hakates uurima töötasu kohta. Nimelt teatas tööandja, et töötajatele ta raha maksta ei saa, kuna tal on leping firmaga, millele on juba makstud. Firma kontakte aga kannatanutel ei olnud.
“See, millist infot värbamiskuulutus edastab, määrab kogu edaspidise,” rõhutas Stroom. Tähelepanu tuleks pöörata kõigepealt kuulutuse kujundusele. Selles võiks olla esiteks firma logo. Teade peaks kindlasti sisaldama infot selle kohta, mida pakutakse ja milliseid on nõuded ametikoha taotlejale. Jälgida tasub, kas on esitatud kandideerimise tähtaeg ning loetletud nõutavaid dokumente. Vähem olulised pole tööpakkuja andmed, kuulutus peaks sisaldama rohkemat kui ainult mobiiltelefoninumber või e-posti aadress.
“Igal äriregistris registreeritud ettevõttel tuleb määratleda oma juriidiline aadress. Pole mingit tõsiselt võetavat põhjust, miks seda ei võiks avaldada värbamiskuulutuses või kodulehel,” rääkis Stroom. “Valvsaks peaks tegema kuulutuse peale helistades tööandja soov, kui palutakse SMSi teel saata oma isiku- ja kontaktandmed, mis võimaldaks vormistada töölepingu, ning see lubatakse postitada kodusel aadressil. Ja kui mõne aja pärast laekubki postkasti tööleping, palutakse enne lepingu sõlmimist kanda raha kellegi pangakontole.”
Esmalt tasuks Stroomi soovitusel sellistel juhtudel kontrollida tööandja andmeid. Seda on võimalik teha e-äriregistri andmebaasi aadressil http://www.rik.ee/, tehes päringu ettevõtte B-kaardi andmete kohta, sisestades vastavasse lahtrisse tulevase tööandja nime.
On esinenud juhtumeid, kus ettevõttena on märgitud tööandja, mida reaalselt ei eksisteerigi. Tasub võrrelda äriregistris ja kuulutuses olevaid kontaktandmeid: kas need kattuvad? Samuti peaks kontrollima, kas koht, mida pakutakse välja töölepingu allkirjastamiseks, on olemas.
Eesti ühe suurema ja tuntuma töökuulutuste vahendaja CV-Online’i turundusjuht Raimo Matvere tõdes, et kuna tööandjatele on töökuulutuste avaldamine nende portaalis tasuline, kohtab pettureid seal harva: need kasutavad inimeste meelitamiseks muid kanaleid.
“Kõige tihemini muutub vaidlusteemaks kandidaadi ja tööpakkuja vahel ikkagi palk,” rääkis Matvere. “Kuigi tööandja lubab “motiveerivat töötasu”, ei pruugi see sugugi vastata tööotsija ootustele, sest see on väiksem, kui ta on lootnud. Sealt tekivad erimeelsused ja rahulolematus sellega, mis töökuulutusse oli lisatud.”
Matvere juhtis tähelepanu, et töökuulutuse puhul võiks kahtlust äratada, kui puudub igasugune viide, milline firma tööd pakub. Samuti tasub häirekell sisse lülitada, kui tööpakkumine lubab kiiresti lisatööna suuri sissetulekuid. Siin võib olla tegemist püramiidskeemide, müügivõrgustike ja petumängudega, milles osalemine toob suurt tulu vaid süsteemi loojatele. Eriti ettevaatlik tasub olla, kui kiiret lisateenistust võimaldava töö alustamiseks tuleb ise esmalt väljaminekuid teha.
Mõnikord nõuab tööpakkuja kandidaadilt suures mahus proovitöid. Ometi ei ole mitte keegi kohustatud tegema töölesaamiseks mitu päeva tasuta tööd.