Eelmise õppeaasta lõpus teatati õpilastele, et Hansagümnaasium hakkab hindama numbrite asemel tähtedega. Siis polnud veel teada, millal ja kas see süsteem üldse rakendub.
Tähed jäävad järgmisesse aastasse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel õppeaastal kooli tulles teatati, et teisel perioodil hakatakse tähtedega hindama. See on tekitanud nii õpilaste kui õpetajate seas vastakaid arvamusi. Tulenevalt õpetajate vastuseisust ei hakata sel õppeaastal siiski tähtedega hindama.
Tähtede süsteemi miinused
Esmalt korraldati hääletus õpetajate seas. Esimesel koosolekul hääletas pool Hansagümnaasiumi õpetajaist uue süsteemi poolt.
Probleemiks kujunes see, et arvutiõpetajad pidid e-kooli ümber sätestama, sest seni on puudumiste põhjusi märgitud suurte tähtedega ja kui õpetajad hindaksid samuti tähtedega, läheksid hinded ja puudumised omavahel sassi ning see tekitaks veel rohkem segadust. Lõpuks lahendasid arvutiõpetajad selle probleemi: nüüd märgitakse puudumisi väikeste kirjatähtedega.
Aga probleemid siin ei lõpe.
Reaalõpetajad pooldavad numbreid
Matemaatikaõpetaja Ülle Otskivi rääkis, et tema on tähtede süsteemi vastu. Reaalikud oleksid soovinud, et igale hindele oleks võimalus lisada miinus või pluss. „Õpilastel oleks nii kergem, algklassides nähti palju sellist hindamist, ja see pole võõras,“ seletas ta. „Ka õpetajatel oleks nii kergem töid hinnata.“
Tüdrukute kehalise kasvatuse õpetaja Inga Drobet on tähtede poolt ja näeb uues süsteemis palju positiivset. „Rahuldava hinde saamiseks oleks vahemaa suurem. Kui praegu on hindamine pooleks, tähtedesüsteemiga see laieneks ja õpilasel oleks kergem rahuldav hinne kätte saada,“ põhjendas Drobet. „Tänu sellele süsteemile laieneb ka paremate hinnete saamine. Õpilastel on mängumaa suurem ja ülikooli minnes pole see enam võõras.“
Hansagümnaasiumi lõpetanud Drobet lisas, et kuigi süsteemil on palju plusse, ei näe ta sel aastal tähtede süsteemil mõtet, sest kui tänavusi lõpetajaid hakataksegi tähtedega hindama, kantakse lõputunnistusele ikka number.
„Üldse, kui tuleb tähtedega hindamine, siis terve aasta hinnatakse tähtedega, aga tunnistusele pannakse ikka number ja õpetajad peavad hakkama pead murdma ning mõtlema, et mis hinne õpilasele siis panna,“ seletas Drobet. „Kui oleks nii, et aasta jooksul on tähed ja tunnistusel ka täht, oleks asi natuke selgem. Süsteemi peab korralikult läbi arutama, et see oleks selge nii õpetajatele kui õpilastele.“
Loominguliste ainete õpetajatel oleks Drobeti arvamust mööda raskem õpilasi hinnata, sest B ja C tähendavad sama hinnet ja võib-olla õpilane tuleb küsima, miks tema sai C ja pinginaaber B, kui nad tegid ühtemoodi.
„Praegugi hindab iga õpetaja omamoodi – kes paneb hinde “1” näo, kes tegemata töö eest, kuigi kokku on lepitud, et tegemata töö on “2”,“ ütles ta.
Humanitaarainete õpetajad on tähtede poolt
Enamik humanitaarainete õpetajaid pooldab tähtede süsteemi, sest nii on parem õpilasi hinnata.
Ajalooõpetaja Elju Kase sõnade kohaselt on see süsteem õpilastele pigem kasulik, sest annab suurema mängumaa. „Õpilased saaksid rahuldava hinde kergemini kätte ja minul oleks suurem valik, mille vahel valida,“ rääkis ta.
„Kõige suurem pluss on see, et kui näiteks ajaloos on vaja kirjutada essee, on mõni õpilane kirjutanud lausa nii suurepäraselt, et tahaks selle tööle kirja panna, ja A-täht tõlgendab saavutust ju suurepärast,“ põhjendas Kase. “Põhimõtteliselt on see sama süsteem nagu 5+ ja 5-, kuid seal on tähed, mis tekitavad segadust. Valikuid oleks niisama palju.”