Pärnu aasta mees Garri Raagmaa (43) ennast päris pärnakaks ei pea, sest tema kodu ja kogu “vahmiil”, nagu ta ise nimetab, asub hoopis Lääne-Virumaal Loobu külas ja Kadrina kihelkonnas.
Pärnu aasta mees naaseb teaduse juurde
31. detsember 2009, 09:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ja kuigi Raagmaal on Tartu kõrval, kus ta on ülikoolis töötanud teadurina, kodune tunne tekkinud Pärnussegi sissesõidul, ei ole see võrreldav sellega, mida ta tunneb Loobu vastu.
Üles kasvanud Tapal, on Raagmaa, muide, jõudnud olla Tapa linnapeagi. “Sõbrad moosisid. Minu ülesanne oli meeskonnavahetus teha,” meenutab ta.
Peale selle andis linnapeaks olek Raagmaale praktilise kogemuse, mida talle kui inimgeograafile ja regionaalplaneerijale vaja läks, sest sellel alal teadus- ja arendustööd tehes ei saa olla vaid teoreetik.
Ja kui Pärnu juurde tagasi tulla, kandideeris Raagmaa tänavu sügisel Toomas Kivimägi valimisliidu ridades. Kivimägi ülekaaluka võidu kohta arvab ta, et ilmselt oli Pärnu inimestel häbi vahepealsete aastate pärast.
Raagmaa hinnangul on praeguses olukorras parim variant, et Pärnu linna valitsevad pigem tehnokraadid kui poliitikud, kes mõtlevad ainult järgmiste valimiste peale.
“Eriti sellistel rasketel aegadel nagu praegu on väga oluline, et otsuste tegemisel ei lähtuta poliitilisest kasust, vaid objektiivsest reaalsusest, vastavalt sellele, mida numbrid näitavad. Eestis on ikkagi kahetsusväärseid juhtumeid, kus otsustamis- ja korraldamisrolli on endale võtnud poliitikud, kes tegelikult seda valdkonda ei jaga,” tõdeb ta.
Raagmaa jagab arvamust, et Eestiski võiks olla Põhjamaades toimiv kommunaaldirektorite süsteem, kus administratsiooni juht on professionaal, ning poliitikud, kes vahetuvad, annavad üksnes suuniseid. Mida rohkem elukutselisi Eesti kohalikke administratsioone juhib, seda parem.
Töö tuleviku nimel
Kaheksa aastat kuni tänavu suveni ei ole Raagmaa olnud ainult Tartu ülikooli Pärnu kolledži juht, vaid rääkinud päris palju kaasa Pärnu kui regiooni arengus. Nii on aasta mehe valinud žürii äramärgitu järgi tema mitmeaastase töö tulemusena ellu kutsutud regionaalsete kompetentsikeskuste meede, mille raames kolledži juures tegutseb teadmispõhise ettevõtlusstruktuuri suunas liikuv koostöövõrgustik Pärnu oskusteabekeskus.
Eksperdina aitab Raagmaa välja töötada “Pärnumaa arengustrateegiat 2020+” ja koostada Norra toetusskeemi raames Suur-Pärnu teemaplaneeringut.
Neid projekte ja uuringuid, millega tänavune aasta mees seotud, on veel. Märksõnadeks ikka “inimgeograafia” ja “regionaalpoliitika”. Ka “haldusreform”.
Jaanuaris 2009 kolledži eestvõttel loodud Pärnu oskusteabekeskuse taga peitub tegelikult sügav Põhjamaadest eeskuju võttev filosoofia, millest peaks tulu tõusma kogu Pärnu regioonile. Sinna on ühendatud kõik regiooni arendavad jõud, eelkõige Pärnu linna- ja maavalitsus, Pärnumaa omavalitsuste liit, ettevõtlus- ja arenduskeskus, kaubandus-tööstuskoda, ettevõtjad, kutsehariduskeskus, ülikoolid ning loomulikult kolledž ise.
Ühine eesmärk on kasvatada piirkonnas ettevõtete konkurentsivõimet senisest teadmistepõhisema ja suuremat lisandväärtust andvate toodete-teenuste juurutamisega ehk tagada pärnakaile tulevikuski töö ja parem elu.
“See ongi regionaalsete kolledžite rolle, millest Põhjamaad on aru saanud, et regionaalne kõrgkool ei ole ainult haridusasutus, vaid tema potentsiaal tuleb ära kasutada arendustegevuses. Ja seda me oleme üritanud ühes teiste kolledžite juhtidega kõikjal Eestis teha,” räägib Raagmaa.
Kolledžile tähendab kompetentsikeskus ühtlasi ellujäämist, sest on selge, et 34 kõrgkooli pole võimalik Eestis säilitada.
Kui enamikku ühiskonnast on masu masendanud aasta jagu, siis kolledž elas kriisis paar-kolm aastat tagasi, kui ülikoolid tegid tudengite võitmise nimel vangerdusi. Selle tulemusel lendasid laastud Pärnu kolledžiski, kus tudengite arv langes 1100-lt alla 900. Nii pidi põhjalikult läbi mõtlema, kuidas tagada kooli jätkusuutlikkus.
Uuendati olemasolevad õppekavad, käivitati magistrikavad. Nüüdseks on õppurite arv taastumas, kuid see ei pruugi nõnda jääda. Kui õppureid põhiõppesse enam ei jagu, jääb regionaalsetele koolidele vähemasti arendus- ja täiendusõppefunktsioon.
“Olla rahvusvaheline, omada know-how’d, kust saab vajalikku teadmist sellele regioonile, spetsialiseeruda ja olla meie õppevaldkonnas riigis number üks või vähemasti kaks,” sõnastab Raagmaa ellujäämisjuhendi.
Ehkki Pärnu on praegu üks kõrgema tööpuudusega paiku Eestis, on see Raagmaa sõnutsi tingitud senisest ehituse ja traditsioonilise tööstuse suurest osast, millest viimati mainitu kas masuga või masuta taandub igal pool niikuinii. Asukoht Talsingi (Helsingi-Tallinna) ja Riia vahel loob Pärnule head eeldused arendada nii tootmist kui puhkemajandust. Nüüd on vaja siia tuua uusi tööstusharusid või muuta olemasolevad konkurentsivõimelisemaks. Siin mängivad aasta mehe hinnangul suurt rolli just kolledž ja oskusteabekeskus.
Algaval aastal naaseb Raagmaa Pärnu kolledžist, kus ta on praegu poole kohaga teadur, tagasi põhikohaga teadustööle Tartusse. Pärnuga jääb ta seotuks niipalju, et aitab eksperdina jätkuvalt kaasa Pärnumaa oskusteabekeskuse tegevusele ja Suur-Pärnu teemaplaneeringu koostamisele. Viimasena nimetatuga püütakse lahendada valglinnastumisega seotud mured, et arendajad ehitaksid elurajoone sinna, kus on lasteaiad-koolid ja infrastruktuur ega tekiks liiklusummikuid.
Ees terendab “puhkus”
“Praegu valmistun selleks, et mulle on ette nähtud aasta eneselaadimisaega,” märgib Raagmaa.
Sabatiaasta, nagu ta ise nimetab, ei tähenda jalgade seinale viskamist, vaid aktiivsest õpetamistööst taandumist ning pühendumist tudengeile loetavate kursuste uuendamisele, viie doktorandi juhendamist, eelkõige aga lugemist ja kirjutamist.
Raagmaa valmistab kahasse Norra teadlastega ette kaht teaduslikku artiklit Norra ingliskeelsesse geograafiaajakirja Norsk Geografisk Tidsskrift Eesti ja Pärnu 2010. aasta erinumbrisse.
Artiklid on restitutsiooni mõjudest seoses maareformiga ning sellest, miks Lääne-Eesti kuurordid on näidanud end Põhja-Eesti omadest märksa stabiilsema ja jätkusuutlikumana.