/nginx/o/2017/03/02/6400915t1hf1d8.jpg)
Kuigi tavaantenniga vaadatava analoogtelevisiooni väljalülitamiseni on jäänud pool aastat, palub digilevi valitsuskomisjon televaatajatel aegsasti kontrollida, kas nende kodukohas on digilevi signaal küllalt tugev ja katuseantenn sobib digitelevisiooni vastuvõtuks.
Mullu kolmandas kvartalis jõudis digitelevisiooni vaatavate perede arv 197 000ni ja tavaantenniga analoogtelevisiooni vaatavate kodude hulk kukkus esimest korda alla 100 000. Viimasena mainitud moodustavad telerit omavatest Eesti peredest 17 protsenti, just nemad peavad endale 1. juuliks viie kodumaise telekanali tasuta vaatamiseks hankima digiboksi või sisseehitatud digiboksiga teleri. Alternatiivina on neil peredel võimalik liituda mõne tasulise televisiooniteenuse pakkujaga, olgu see siis kaabel-tv, satelliit-tv, IPTV või tasuline maapealse leviga digitelevisioon.
Enamasti tähendab digipööre televaatajale ainult digiboksi ühendamist antennikaabli ja teleri vahele, seadme sisselülitamist ning kanalite otsingut seadme kasutusjuhendi järgi. Üleminekut digilevile pole aga tark jätta viimasele hetkele, sest vahel osutub vajalikuks katuseantenni kohendamine.
Kõige lihtsam on lülitada selleks digiboks näiteks ETV kanalile ja kuvada menüüst teleriekraanile signaali tugevuse ja kvaliteedi näitajad. Nüüd tuleb antenni pöörata aeglaselt seni, kuni leitakse asend, kus signaali kvaliteedinäitaja on kõige parem. Selles asendis tuleb antenn tugevasti fikseerida.
Enne antennile parima suuna ja kõrguse otsimist tuleb veenduda, et nii antenn ise kui kaablidühendused on korras. Kui kaabel on aastakümneid kasutusel olnud, tuleks see uuesti antenni külge ühendada või uus kaabel vedada. Samuti tuleks kontrollida antennipistikut.
Digilevi komisjon soovitab kasutada tugeva ehitusega ridaantenni, telesaatjale lähemal sobivad “kuusepuud” ehk logoantennidki. Kui kusagil kasutatakse veel Poola restantenni, tuleks see esimesel võimalusel välja vahetada.
Kui jutt antenni kohendamisest tundub keeruline, paluge abi mõnelt tehnikateadlikult tuttavalt. Enamasti saab kõigi nende töödega hakkama inseneri hariduseta ja antennipaigaldusfirmade poole peaks pöörduda ainult keerukamatel juhtudel, näiteks kortermaja antennisüsteemi ümberehitamiseks või vanade filtervõimendite asendamiseks.
Varasem proovimine võimaldab leida augud digitelevisiooni levialas ja need aegsasti enne analoogtelevisiooni väljalülitamist likvideerida. Nimelt ehitatakse uus telesaatjate võrk nii, et saatjate asukohad määratakse arvutisimulatsiooni abil ning alles pärast võrgu töölepanekut saab mõõta selle toimimist praktikas.
Raadiolainete levimist pole täielikult võimalik teoorias ette plaanida, sest raadiolevi sõltub peale saatejaamade maastikust, ilmastikust, taimestikust ja muudest teguritest.
Praegu käibki digilevi võrgu kvaliteedi parandamine: suvest on televaatajate tagasiside alusel kõikjal Eestis mõõdetud digilevi signaali tugevust ja kvaliteeti, lisatud kriitilistesse kohtadesse väikese võimsusega telesaatjaid ning suurendatud olemasolevate saatjate võimsusi.
Komisjon on väga tänulik televaatajatelt abitelefoni 17 101 ja veebilehe www.digilevi.ee kaudu saadud tagasisidele, mis aitab leviauke likvideerida, et Eesti üleminekul digitaaltelevisioonile 1. juulil oleks levi kvaliteet laitmatu.
Mis digilevile üleminek maksma läheb? Digibokside hinnad algavad 1000 kroonist ja kindlasti tuleks eelistada Digilevi ühilduvusmärgiga seadet.
Samuti võib paarsada krooni kuluda uue antenni ostuks juhul, kui vana katuseantenn digilevi vastuvõtuks ei sobi. Kõik need on ühekordsed kulud. Selle investeeringu tulemusel saate edaspidi tasuta vaadata viit kodumaist digikanalit: ETV, ETV2, Kanal 2, TV3 ja Kanal 11.