Lumerohke ja pakaseline talv lubab metsamehed lankidele, kuhu aastaid pole ligi pääsetud, sest need asuvad märgadel aladel. Samas tekitab ilmastik peavalu masina- ja saemeestele, kelle tööd häirivad juba paarkümmend miinuskraadi ja üle põlve lumi.
Aivar Laud: Pakane sillutab tee aastaid ligipääsuta olnud lankidele
Samas nõuab turg puitu kogu sortimendi ulatuses ja hinnad on aasta tagusega võrreldes soodsamad.
Metsameestele on külm talv alati õnn, sest pääseme majandama alasid, kus on võimalik raiuda ainult külmunud pinnasega ja neid on Pärnumaal väga palju.
Aga teistpidi tekitab lumerohke talv ka probleeme. Pärnumaal tuli lumi natuke liiga varakult, metsaalused ei jõudnud veel külmuda. Seetõttu on olukord metsas sarnane, nagu teemeistritel, kes ei saa jäätrasse avada, sest külma on küll, aga paksu lume all jääd ei teki juurde, pigem sulab. Metsas on olukord täpselt samasugune: lund on nii palju tulnud, et lume alla külm ei pääse ja see õhuke külmunud kiht, mis oli, on üles hautatud ja lume all on vesi. See tähendab, et raiuma pääseda, tuleb eelnevalt jäljed ette sõita ja tallata. Aga iseenesest talvel on see tavapärane töö.
Taliteid rajades pääseme ligi aladele, mida on võimalik majandada ainult suure külmaga. Ühtpidi on see täiendav kulu, sest sihte peame neile aladele korduvalt lahti lükkama ja tallama, et pinnas ära külmuks ja metsamasinaid kannaks. Teistpidi võimaldab see oluliselt lühendada metsamaterjali kokkuveokaugust ja seetõttu on kulu jälle väiksem. Selle juures on muidugi suur risk, et kui järsku läheb sulale, et siis ei saa rajatud taliteedelt ja laoplatsidelt enam materjali kätte. Metsameestele on oluline, et talv kestaks märtsi lõpuni, aprilli alguseni, siis saame planeeritud tööd tehtud ja taliteede kaudu materjali ära vedada.
Nii sügavat lund, 30-40 sentimeetrit, pole aastaid olnud ja siis kipub nagu ununema, et Eestimaal ongi sellised lumerohked talved olnud. Masinate jaoks ei ole tänavune lumi suur takistus, pigem takistab sügav lumi raiemeeste tööd. Raskendatud on langile pääsemine kui ka seal töö tegemine ja raie käigus oma ohutuse tagamine. Lisaks metsa all olevale sügavale lumele, on ka puud lumised. Langetamisel pudiseb puude pealt lumi krae vahele, sulab seal ja hakkab uuesti külmuma. Tuhklumi ummistab ka saagidel filtrid, saed ei taha töötada, tuleb filtrit sulatada ja puhastada. Sügava lume see on oluliselt raskendatud ka puude laasimine ja lõigatud sortimentide kokkuveotee äärde virnastamine.
Lisatasu maksmine, töö raskuse eest, iga tööandja oma otsustada. Väga sügava lume korral maksab RMK oma raietöötajatele töö eest lisatasu.
Jah, ega me seda väga suurt pakast ka ei taha. Miinus 25 kraadi, vanemal tehnikal juba miinus 20, on probleemiks, metall muutub rabedaks, õli on paks ja masinaid on keeruline käima saada. Lepingupartnerid ütlevad, et targem on väga suure pakasega masinad üldse käivitamata jätta see võib osutuda töö tegemisest odavamaks, kui arvestada külma tekitatud remondikulusid.
Raiemeestel samamoodi, see miinus 20 on ikka natukene liig, et metsas töötada.
Konkurents metsas töötaja leidmisel on läinud oluliselt tihedamaks. Kui eelmise aasta kevadel helistati mulle nädalas mitu korda, mehed kurtsid, et keegi ei paku neile tööd, sest huvi raiuda ei olnud, sest metsamaterjali turustamise võimalused puudusid, siis tänane olukord on vastupidine. Tööta raiemeest täna leida ei ole. See talv võimaldab metsameestel majandada alasid, kuhu seni peale ei pääsenud. Ja tänane olukord puiduturul on selline, et metsaomanik saab oma toodetud materjalist lahti, mis on ka õnn võrreldes 2009. aastaga.
RMK ootab ilusat päikeselist kevadet, et talv kestaks aprilli alguseni ja siis tuleks kohe suur soe, mis kuivataks ja tahendaks kiiresti teed ja sihid. Et see periood ei osutuks väga pikaks, millal ei ole võimalik teede lagunemise tõttu metsas puiduautodega liikuda. Ootame seda, et metsauuendustööd saavad ilusasti, kiiresti ja edukalt tehtud ja uus metsapõlv kasvama.