Tahkuranna vald püüab valmimisjärgus üldplaneeringuga eristuda ülejäänud Pärnu lähivaldadest looduslähedasema elukeskkonnaga, mille tagatis on arendajatelt nõutavad senisest suuremad elamukrundid.
Looduskaunis Tahkuranna vald ei kavatse äärelinnastuda
20. jaanuar 2010, 09:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alates esmaspäevast kuni 15. veebruarini on koostatav Tahkuranna valla üldplaneering avalikul väljapanekul. Sel ajal on kõigil võimalik esitada planeeringu kohta vastuväiteid või ettepanekuid.
Planeeritu aitaks saavutada, et Tahkuranna vallas jääb valdavaks hajaasustus, jättes elamualad seniste asulate juurde ning palju ruumi rohe-, looduskaitsealadele ning põllumaadelegi.
Lähtutud on põhimõttest, et vallaelanike arv saab jätkusuutliku toimimise huvides kasvada mõõdukalt. Suurtööstust või suure keskkonnaohuga ettevõtteid ei lubata valda rajada, lähtudes piirkonna kõrge väärtusega loodusest ja suhteliselt tihedast asustusest väljaspool kaitsealasid.
Maaelu linna külje all
AS Pöyry Enteci kokkupandud üldplaneeringu seletuskirjas tõdetakse, et samal ajal kui enamikus maakonna valdades elanike arv väheneb, on Tahkuranna valla rahvastik sarnaselt muude Pärnu linna lähivaldadega aasta-aastalt kasvanud – enamjaolt elamuehituse tõttu Uulu ja linna lähistel.
Viimase seitsme aastaga on valda lisandunud üle poole tuhande elamukrundi, millest üle poolel ei ole ehitustegevust tegelikult toimunud.
Paljude valda kolinud inimeste töökoht asub endiselt Pärnu linnas, samuti pakub linn mitmekesiseid õppimis-, ajaveetmis- ja sisseostude tegemise võimalusi, mistõttu on linnalähedane asukoht olulisim Tahkuranna arengut mõjutav tegur tulevikuski.
Suurimat elanike kasvu prognoositakse Pärnule lähimas Reiu külas, järgnevad Uulu ja selle lähiümbrus (Laadi, Lepaküla). Valdavalt sinna kavandatakse ka uusi elamualasid.
Linnast kaugemal Võistes kasvab rahvaarv vähem, kuid elanike meelitamisel peab vald vajalikuks tagada kooli elujõulisus.
Samuti on üldplaneeringusse lisatud kõik vahepealseil kinnisvarabuumiaastail kehtestatud detailplaneeringud, kus kruntide suurus kujunes nii mõnelgi juhul palavaks vaidlusteemaks.
Kui senistes Tahkuranna valla uusarendustes on võimalik osta 1000ruutmeetriseid elamukruntegi, siis veel kehtestamata ja tulevates arendustes pole see enam võimalik.
Pärast üldplaneeringu kehtestamist peab moodustatav ühepereelamu krunt olema vähemalt 2500 ruutmeetrit, kaksikelamu ja muu kahe korteriga maja krunt aga 3750 ruutmeetrit. Sedagi vaid neil tiheasustusaladel, mis on tähistatud kas väikeelamumaa või väikeelamu reservmaana. Hajaasustusega rannapiirkonnas võib väikseim elamukrunt olla 5000ruutmeetrine.
Väljaspool väikeelamu- või selle reservmaad peab ühepereelamu püstitamiseks olema maaüksus vähemalt kaks hektarit ja rohevõrgustiku alal kolm hektarit.
Võrdluseks: Paikuse vallas on krundi suurus elamualadel vähemalt 1200 ruutmeetrit ja hajaasustuse korral hektar.
Eraldi arvutatav krundi suurus on määratud ridaelamutele, kortermaju võib tavajuhul ehitada kuni kolmekorruselisi ning vaid Võiste ja Uulu asulasse olemasolevate kortermajade juurde.
“Teised vallad on kehtestanud krundi suuruse konkreetsete piirkondade kaupa, linna lähedal on väiksemad ja linnast kaugemal suuremad krundid. Aga kuna meie vallas ei jätku elamuala kohe linnapiirist, nagu näiteks Audrul, oleme krundi suuruse määramisel lähtunud olemasolevaist asulaist,” rääkis Tahkuranna valla planeerimisnõunik Maia-Liisa Kasvandik.
Seda, kas Tahkuranna valda suudavad edaspidi omale elamumaad osta vaid keskmisest jõukamad inimesed, näitab tulevik. Nõuniku selgitust mööda võeti krundi miinimumsuuruse aluseks vallaelanike arvamus, mis selgus ankeetküsitluse vastustest ja varasemate detailplaneeringute vaietest.
Keemiatehast ei tule
Tulevased suuremad äri- ja tootmismaad on ette nähtud Reiu külla Via Baltica äärde praegu lagedale põllumassiivile ning Uulu keskasulasse tööstushoonete lähedusse. Seni kehtivas üldplaneeringuski olid äri- ja tootmismaad sinna ette nähtud.
Uue üldplaneeringuga ei lubata Tahkuranna valda rajada keemiatööstust ja ettevõtteid, millega kaasneb õhusaaste, vibratsioon, lõhn või kõrge keskkonnarisk.
“See oli oluline info ankeetküsitluse vastustest. Küsisime, millist tootmist näeksid elanikud Tahkuranna vallas, ja vastajad leidsid, et see peaks olema loodus- ja keskkonnasõbralik, ei midagi ohtlikku,” põhjendas Kasvandik.
Nõunik nentis, et kunagine spoonitehase juhtum on vallarahval elavalt meeles.
Via Baltica ootuses
Üldplaneering paneb paika tulevaste kergliiklusteede asukohad.Eluline vajadus kergliiklusteede järele on Uulu ja Pärnu vahel, kus üks teedest on plaanitud Via Baltica äärde ja teine läbi Reiu Mereküla ja tulevase golfipiirkonna Raekülani.
Kergliiklusteed on ette nähtud veel Uulu küla vahele Laadi ja Lepaküla suunal. Samuti peaks kergliiklustee kulgema kunagi Via Baltica ääres Uulust Võistesse ja Võistest Häädemeesteni.
Kogujateed on valla üldplaneeringus joonistatud Reiu külla Via Balticaga paralleelselt ja lõigule tuleks kaks suurt liiklussõlme: Valga-Uulu risti ja Tõllapulga piirkonda.
Kui Via Baltica Pärnu-Uulu vahel neljarealiseks ehitatakse, pannakse kinni väiksemate teede otsad ning liiklus hakkab kulgema kogujateede ja kahe liiklussõlme kaudu.
“Via Balticaga on praegu segased lood, sest see info, mille meie oleme oma valla üldplaneeringusse kandnud, on esmane soovitus teedevalitsuselt ja maanteeametilt. Mõlemad ütlesidki oma kooskõlastuse juures, et olukord võib muutuda maakonna teemaplaneeringu käigus. Nii et oleme äraootaval seisukohal,” selgitas valla planeerimisnõunik Maia-Liisa Kasvandik.