Pärnu linnavalitsuses ja linna veebiküljel saab sel nädalal tutvuda Esplanaadi 10 kinnistule plaanitava kaheksakorruselise hoone arhitektuurse visiooniga, mille muinsuskaitseamet tagasi lükkas.
Linnavalitsus näitab kunagise parteimaja luhtunud tulevikku
/nginx/o/2013/12/30/2723350t1ha1e4.jpg)
3. veebruar 2010, 10:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linnavalitsuse teatel on tutvustuse eesmärk võimalikult laiapõhjaliselt arutada AS Herderi planeeritud hoone sobivust linnaruumi.
Huvilised saavad kavandit vaadata linna veebiküljelt (avalehel tuleb avada “Detailplaneeringute algatamised ja avalikustamised”) või 1.-5. veebruarini 8-16 linnavalitsuse Suur-Sepa 16 asuva büroohoone esimesel korrusel planeeringute saalis.
Linnavalitsus ootab kavandatava kohta kirjalikke ettepanekuid, millel küll tavapärasest planeeringute avalikustamisest erinevalt pole juriidilist jõudu. 8. veebruaril kell 15 on planeeringute saalis kavandi tutvustus ja avalik arutelu.
Herder tahab kaheksakorruselist maja
Nõukogude ajal Eestimaa Kommunistliku Partei Pärnu linna- ja rajoonikomitee büroohooneks ehitatud maja anti pärast taasiseseisvumist linnavalitsusele, mis rentis selle 15 aastaks AS Chaplinile. See avas hoones Pärnu uue kunsti muuseumi.
Mart Viisitamme juhitud linnavalitsus otsustas rendilepingut mitte pikendada ja müüs kinnistu Herderile.
Herder tahab senise viiekorruselise hoone lammutada ning ehitada selle asemele kaheksakorruselise ärihoone-elamu. Kuna muinsuskaitseamet ei nõustu üle kolmekorruselise hoonega, on firma linna kohtusse kaevanud ja soovib tehingust taganeda.
Herderi soovil on arhitektuuri- ja inseneribüroo Nord Projekt kavandanud maja kaks esimest korrust lahtise ehitusviisiga hoonestusena, mida kaunistavad õunaaiad, lillepeenrad ja klaasmahtudele “peale kleebitud” ümbritsevate puumajade imitatsioonid.
Kolmandast korrusest algaval maja elamuosal on kaks kaarjat tiiba, mille vahele rajatavatele sildadele istutatakse konteinerites iluõunapuud, toompihlakad ja mägimännid.
Hoone maa-alune korrus on valdavalt kasutatud 86kohaliseks parklaks, millele lisandub 31 krundile planeeritud parklakohta. Panipaigad on viidud ülakorrustele korterite lähedusse, liftide suurus arvestab jalgratta mõõtmetega. Tellija soovil võib korteriga liidetud panipaigad teha kas leiliruumideks või garderoobideks.
Esplanaadi tänava äärde on plaanitud läbi kahe korruse uue kunsti muuseumi ruumid. Näitusesaal on läbi kahe korruse, muuseumi abiruumid teisel korrusel.
Supeluse tänava äärsed klaasist “ärimajad” on mõeldud kauplusteks, toitlustusettevõteteks või kontoriteks. Maja teisel korrusel on büroopinnad.
Muuseum on kavandatud 862ruutmeetrisena, kortereid tahetakse ehitada kuni 103. Vastavalt nõudlusele saab rajada nii ühe-, kahe- kui kolmetoalisi kortereid.
Soosaar soovis muuseumi laiendada
Peale Herderi visiooni avaldab Pärnu Postimees eskiisi, missugune näinuks Esplanaadi 10 välja siis, kui linn oleks toetanud Mark Soosaare kavatsusi.
Riigi ja linna raha eest ehitati maja lõunaküljele uus näitusesaal, mis uue kunsti muuseumi juhataja Vaiko Eduri sõnutsi on paljudelt kunstnikelt kiidusõnu pälvinud kui parima näitusevalgusega saal Eestis.
Riik jõudis enne Esplanaadi 10 müümist kinni maksta uue kunsti muuseumi teise ehitusjärgu projekteerimisegi.
Teine ehitusjärk nägi ette büroohoone ja muuseumi eraldi sissepääsu, esimesel korrusel klaaskohviku ning teisel korrusel laste mängutoa, raamatukogu.
“Juurde oleks tulnud veel üks suur saal. Ühtlasi oleks tekkinud muuseumiring, kus külastajad oleksid saanud terve ekspositsiooni järjest läbi käia,” kirjeldas Edur.
Kolmas ehitusjärk oleks maja paremale küljele ette näinud auditooriumi-kinosaali.
Muuseumi laienemisplaane linnavalitsuses väljas ei ole. Mõlemad kavandid on kunagise parteimaja luhtunud tulevikuvisioonid, mida tõenäoliselt kunagi ei realiseerita.