Eelmisel neljapäeval võeti riigikogus lõpuks vastu palju kõneainet pakkunud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu.
Kalle Palling: Tants elektrituruseaduse ümber sai läbi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reformierakond esitas elektrituruseaduse teisele lugemisele muudatusettepanekud, mis lähtusid selgetest põhimõtetest: vaba turu austamine, võrdsus ning läbipaistvus ja ausus.
Ei ole aus
Eesti energeetiline julgeolek ja vabaturumajandus on mõlemad tähtsad väärtused, neid ei peaks teineteisele vastandama. Elektrituruseadus näeb ette turu osalise avamise 1. aprillil ja täieliku avamise aastal 2013. Tekib elektriturg Skandinaaviast Leeduni, kus energiakauplejaid on mitu ja tarbija saab valida endale parima pakkumise.
Reformierakonna muudatusettepanekud olid esitatud eeskätt selleks, et Eestiski kehtiksid kõigile võrdsed ja ausad vabaturumajanduse tingimused.
Mõni nädal tagasi toetas Reformierakonna fraktsioon elektrituruseaduse teise lugemise katkestamist, et arutelu parlamendis saaks jätkuda.
Meie fraktsioonil oli vahepeal palju kohtumisi ministeeriumide, konkurentsiameti, riigimetsa majandamise keskuse ja muude turuosaliste esindajatega. Arutelu oli põhjalik.
Ajalehti lugedes tekkis kohati küll selline tunne, et nendel kordadel, kui parlament tahab süveneda asja olemusse ja võtta mõtlemisaega, süüdistatakse meid kohe vaenulikkuses ja avalikkus külvatakse üle demagoogiaga. On äärmiselt vastutustundetu hirmutada inimesi ajal, kui tööpuudus on niigi kõrge. Selleks peangi vajalikuks kõige rohkem meediakajastust leidnud teema veel kord lahti seletada.
Esimene muudatusettepanek puudutas paljuräägitud hakkpuidu põletamise doteerimise lõpetamist ebaefektiivsete koostootmisseadmete tõttu.
Reformierakond ei ole kunagi olnud suur dotatsioonide pooldaja. Meenutame näiteks 2007. aasta valimiste eelset aega, kui kõik erakonnad peale meie hääletasid üksmeelselt ülisuurte taastuvenergia dotatsioonide kehtestamise poolt. Turu moonutamine sai alguse sealt. Eelmisel suvel muutsime riigikogus olukorra võrdsemaks ja võtsime toetuste maksmiselt võimsuspiirangu.
Nüüd oli meil jälle selge valik: kui doteerime ebatõhusat puidukasutamist, moondub turgki edasi. Ühel osalistest on tänu taastuvenergeetika toetusele võimalus osta tooret üle kahe korra kallimalt turuhinnast, seega tõuseb hind kõigil. Pealegi kasutatakse taastuvat energiaallikat ebaefektiivselt. See ei ole aus.
Tuumajaama projektiga edasi
Ebaausa dotatsioonide jagamisega kaasneva toormehinna tõusuga kallineks toasoe paljudele inimestele. Näiteks Haapsalu, Keila, Valga, Võru, Tartu, Pärnu, Kuressaare ja Kärdla elanike küttehinna tõus ligi kümme protsenti oleks sellise arengu puhul kahetsusväärne reaalsus. Sama võib pikas perspektiivis juhtuda veel paljudes kohtades, sest maagaasi asemele säästlikumaid tootmisseadmeid rajada ei oleks sellise hinnatõusu korral mõistlik.
Reformierakond on kindlasti mõistev erametsaomanikegi suhtes. Metsandus ei tohi sõltuda üksnes riigi suutlikkusest doteerida mõnda ettevõtet, vaid riigi tegevus peab aitama luua senisest paremaid ettevõtlustingimusi. Metsandus kui majandusharu on taas tõusuteel, seda nii tänu Eesti-sisese kui ekspordinõudluse kasvule. Hiljuti arutasime keskkonnaministeeriumi ettepanekul seda, mida riik saaks selle turu elavdamiseks veel teha.
Üks võimalusi on ehitada maanteekoridorid, mille kaudu saaksid liikuda metsaveoautod. Neid lubas juba aasta tagasi majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partski.
Aasta on möödas, mingeid koridore ei ole. Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega on sätestatud, et püsivate külmadega saab maanteedel sõita lubatust suurema teljekoormusega masinatega. Selleks on vaja ministri eraldi otsust, et teedel võiksid sõita 52tonnise koormaga veokid. Teed ei kahjustu, küll paraneb oluliselt konkurentsivõime näiteks kas või Soomega võrreldes. Pall metsandussektori konkurentsivõimele kaasaaitamiseks on Partsi käes.
Teine muudatusettepanekute plokk puudutab põlevkivienergeetika toetusi ehk dotatsiooni Eesti Energiale põlevkivil põhinevate reservvõimsuste soetamiseks aastateks 2016-2025. Eesti Energia on välja kuulutanud hanke ja küsib kahe katla hinda.
Eesti Energia nõukogu liikmena võin julgelt väita, et teise katla suhtes tuleb otsus alles paari aasta pärast, kui on selgunud CO2-kvoodikaubandus ja Eesti tuumajaama investeeringuplaan.
Kuigi ettepanekute hääletus näitas selgesti, et pea pool parlamendist oleks soovinud veel pikemat arutelu, otsustas riigikogu ära mõlema katla toetusskeemi.
Lõppkokkuvõttes on Reformierakonnale tähtis Eesti energeetiline julgeolek ja võimalikult odav elekter ning toasoe, energiavarustuskindlus.
Meie arvates tuleb tuumajaama projektiga edasi liikuda ja alustada vastava seadusandliku baasi loomist juba sel aastal. Samuti soovime ergutada loomingulisi otsinguid Eesti energiabilansi mitmekesistamiseks.