Lihula kiikab uue vallavanemaga Pärnumaa poole

Kolmandat kuud Lihula vallavanem Riho Erismaa möönab, et talle on pandud suured ootused ja lootused, aga materiaalsed võimalused on kehvad. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Seni oma probleemidega ise hakkama saanud Läänemaa Lihula vald tegi paar kuud tagasi tavatu sammu ja kutsus omale vallavanemaks Pärnumaa mehe Riho Erismaa.

Erismaale on pandud suured lootused: ta peab väikelinna kodurahu tagasi tooma ja päästma valla raskest majandusseisust, mille mees tunnistab Pärnuga sarnaseks.

Koonga vallavolikogu kauaaegse esimehe kogemusega ja nüüd sealses volikogus lihtliikmena jätkav Oidremaa mõisa pidaja ja piimakarjakasvataja Riho Eris-maa on kaheksas taasiseseisvumisjärgne Lihula vallavanem.

Esimest tööpäeva paar kuud tagasi 20. novembril Lihula vallamajas Erismaa enam täpselt ei mäleta. "Eks tunne olnud nagu ikka siis, kui tuled keskkonda, millest midagi ei tea," tunnistab ta.

Kuigi naabervallas sügisel valimised võitnud Reformierakonna esinumbrit Tiina Lobjat tunneb Erismaa juba nooruspäevilt, tuli lihulaste ettepanek talle üllatusena. "Tegelikult oli see ootamatu selles suhtes, et ma tean, et Lihula on alati oma probleemid sisemiselt ära lahendanud," räägib Erismaa.

Oma poiss

Erismaa lihtsasse mõne ruutmeetri suurusesse kabinetti mahuvad just parasjagu ära laud, paar kappi ja tooli vallavanema jutule tulijaile. Mõni minut varem on siit lahkunud Soome televisiooni keskkonnasaate võttegrupp, millele Erismaal tuli intervjuu anda seoses väikelinna katlamajaga, mis sügisel läks üle uuele tehnoloogiale. Katlamaja köetakse nüüd põlevkivi asemel Matsalu rahvuspargi märgalalt pärit biomassiga, mis poollooduslike maastike hooldamisega aitab ühtlasi kaitsta Matsalu linnuriiki.

Pärast võttegruppigi on Eris-maal aega napp pool tundi, sest tuleb rutata Läänemaa omavalitsuste liidu eestseisuse kokkusaamisele.

Selle kohta, kuidas kohalik rahvas Pärnumaa mehe omaks on võtnud, ta suurt arvata ei tea. "Päris võõras mina siin ei peaks olema ja minule ka Lihula päris võõras ei ole," usub vallavanem.

Oidrema kandi rahvas on esmatarbekaupa ikka 14 kilomeetri kauguselt Lihulast ostmas või seal muid asju ajamas käinud. Näiteks perearsti juures, sest koduvalla keskus Koonga jääb kaugemale.

Erismaa vahetuimad mälestused Lihulast pärinevad 1977.-1980. aastast, kui ta õppis sealses keskkoolis. Hiljem on seal õppinud tema lapsedki, sellal kuulus ta juba Lihula gümnaasiumi hoolekogusse. Ja lastega seotu on nõudnud tihti Lihulasse sõitmist.

"Riho on, jah, esimene vallavanem väljastpoolt Lihulat, aga ega ta nii kaugelt olegi. Need ju kõik Lihula kihelkonna maad, nii et me peame teda oma poisiks," muheleb Lihula vallavolikogu esimees Tiina Lobja. Just tema tegi Erismaale ettepaneku tulla naabervalla vanemaks.

"Oleme Rihoga kooliõde ja koolivend Lihula keskkooli päevilt, olnud koos kooli hoolekogus. Kui Riho EPA lõpetas, töötas ta Lihula maaparanduses. Ja kuna oleme Koonga naabervald ja tema on kaua aega olnud tegev seal ja mina siin omavalitsuses,  oleme tuttavad ammusest ajast," selgitab Lobja.

Kuidas Oidrema mees valitsejaks sattus ...

Lobja on Lihula poliitilises elus keskseid tegelasi. Alustanud enne Lihula valla ja linna ühinemist (1999) linnavolikogust ja olnud abilinnapea, juhatanud vahepeal Lihula kultuurikeskust ja 2002. aastast esindanud volikogus Reformierakonda.

Viimastel valimistel andsid valijad just talle ülekaalukalt kõige enam hääli, mis tõi Reformierakonna nimekirjale võidu viimase vallavanema Anu-Lii Jürmani ja tema valimisliidu Lihula ees.

Õigupoolest on kaks kanget naist valimistest valimistesse kulgenud nagu Vestmann ja Piibeleht, kõrvalt liitlasi kaasates on kord üks, kord teine peale jäänud. Lobjal on liitlaseks olnud Tiit Madisson.

Monumendiskandaali tõttu kogu Eestis ilmselt tuntuimaks Lihula vallavanemaks tõusnud (2002-2005) Madisson pühkis viimatisteks valimisteks Lihula tolmu jalge alt ja kandideeris hoopis Pärnu linnavolikokku. Mullu augustis Pärnu Postimehes ilmunud intervjuus lausus ta, et Lihula vallal on nii palju võlgu, et vaid enesetapja läheb sinna vallavanemaks.

Lobjal Reformierakonnaga õnnestus seekord luua laiapõhjaline koalitsioon, kaasates võimuliitu nii sotsiaaldemokraadid, Keskerakonna, osa Isamaa ja Res Publica Liidust kui üks kolmest Jürmani valimisliidu Lihula liikmest - kokku kümme volinikku 13st.

"Need, kes on tahtnud koalitsiooni tulla, oleme kõik vastu võtnud," kinnitab Lobja. Ning märgib, et praegu on vaadete asemel põhimure see, kuidas ellu jääda.

"Meie vallavanema valik oli sellepärast väljastpoolt, et ta on eelarvamusteta. Meie vallavalitsuse õhkkond oli eelmise vallavanema ajal terav ja pingestatud. Eelkõige ootame temalt kodurahu, mille oleme saavutanud, head ärivaistu ja omavalitsuskogemust, mis tal on olemas, sest me saime väga kehvas seisus valla," väidab Lobja.

Jürman on põhjendanud segast rahaseisu peamiselt sellega, et maksu- ja tolliamet tagastas tunamullu Lihula vallavalitsusele ekslikult kinnisvara võõrandamiselt makstud tulumaksu, mis pidanuks jääma riigile. Selle tulemusena vähendas rahandusministeerium Lihula valla mullust tasandusfondi. Ligi aasta kestnud segadus oli Jür-mani väitel peapõhjus, miks valla rahakotti augud tekkisid.

Nii on vallavanema esmane töö auke lappida. Reedel näiteks käidi rahandusministeeriumis, käsi pikalt ees, raha küsimas.

"Tahaksime, et riik meie valla tasandusfondi natuke suurendaks, sest üksikisiku tulumaksu laekumine on väga langenud ja seda ei ole arvestatud,"  avaldab Lobja.

Nõnda on jutuks olnud koguni valla külaraamatukogude ajutine sulgemine.

"Lihula rahaseis on sarnane Pärnu linna omaga, siingi on päris tõsine lugu. Võib-olla on hetkeolukorras neid asju lihtsam teha väljastpoolt tulnud vallavanemal," märgib Erismaa. Ja lisab, et kergete killast see ülesanne pole.

Kodurahu huvides on Erismaa oma liikmelisusegi Rahvaliidus ajutiselt peatanud.

Lihula kiikab Pärnumaa poole

Lobja kinnitust mööda on Erismaa hea valik Lihula vallavanema kohale haldusreformigi silmas pidades. Vallavolikogu esimees ütleb julgelt välja, et tema ettekujutuses võiksid Läänemaa lõunapoolsemad vallad Lihula ja Hanila ning Pärnumaa Koonga ja Varbla vald moodustada ühe omavalitsuse.

Küsimuse peale, kas Lihula tahab siis Pärnumaa rüppe tulla, hakkab Lobja naerma ja vastab, et Lihula tahaks oma maid tagasi saada.

"Selle maakonnapiiriga on niimoodi, et Lihulast on 50 kilomeetrit nii Haapsallu kui Pärnu. Et me oleme niisuguse hea koha peal, hoiame rohkem Pärnu poole praegu. Maakonna asju ajame küll omavalitsusliiduga Haapsalus, aga teenuseid tarbime Pärnus. Nii et ma küll näen, et meie laieneks Pärnu poole," muheleb Lobja.

Tõsinedes lausub volikogu esimees, et praegu on küsimus Lihula gümnaasiumis ja Lõuna-Läänemaa gümnaasiumihariduses üldse. "Vaadake, me oleme Lihula õpikeskusesse väga palju investeerinud, kuid meie enda lasteressurss on väike ja kuidagi ei tule üle minu huulte see lause, et paneme Lihulas gümnaasiumi kinni. Siitpoolne Pärnumaa ots toidab Lihula gümnaasiumi oma lastega juba niikuinii. Enamik Lõpe põhikooli lõpetajaid tuleb meile ja plaan oleks, et Varblast ja mujaltki sealtkandist hakkaks lapsi tulema," kirjeldab Lobja.

"Üllatus oli see, et eelmisel aastal Lõpe põhikooli lõpetanud 9. klass tuli peaaegu täiskoosseisus Lihulasse gümnaasiumi. See näitab, et siin piirkonnas on midagi, mida meie piirkonnas (Pärnumaal, toim) ei ole," räägib Eris-maagi.

Lihula vallavanem lisab, et maakond ei peaks olema füüsiline takistus, pigem võiks leida ühiseid ja paremaid lahendusi avaliku teenuse pakkumiseks selle järgi, kuidas inimesed liiguvad ja oma elu korraldavad. Riikki on koondanud päästjad, kiirabi ja muu vajaliku suurematesse regioonidesse.

"Olen isegi püüdnud avada diskussiooni maakonnaväliste lahenduste otsimiseks, paraku on maakond justkui dogma," nendib kaua aega Koonga vallavolikogu juhtinud Erismaa.