Paarikümne esimese külastaja osalusel avati iseseisvuspäeva eel Pärnu muuseumis näitus ”Vabaduse kullakoormad”, mille väljapaneku osa on üks sajatuhandik 15 miljonist kuldrublast, mis Nõukogude Venemaa Tartu rahu alusel maksis Eesti Vabariigile.
Pärnumaa mehed tõid tsaarikulla Eestisse
Pärnu muuseumi direktor Aldur Vunk ütles kohaletulnuile, et paar kuud tagasi polnud tal ekspositsioonis kasutatud fotomaterjalist teada veel mitte midagi. Nii tuleb tänada kapten Priit Rööpi Lääne kaitseringkonna staabist, kes leidis kümmekond 9. polgu fotograafi August Tamme ülesvõtet 1920. aastast. Fotomälestusele andis kaalu sellel jäädvustatud esimese kullaveo Venemaalt ülesvõtted. Siiani olid ajaloohuvilised saanud Eesti omariikluse ajaloo ühest põnevast sündmusest aimu vaid vendade Parikaste fotode järgi.
Pärnu muuseumi ja Eesti Panga muuseumi koostöönäituseks ilmus kullakoormate saabumislugu kirjeldav fotoderikas kataloog, mille külastajad saavad näituselt tasuta kaasa viia. Ligi pool näituse eelarvest kattis Eesti Pank, õla panid alla veel kaitseministeerium, kaitsevägi, Kaitseliit, Eesti sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum.
Pärnu muuseumi ajaloos ilmselt esimest korda tuli mündivitriinile ehitada ajutine valvesüsteem. Muuseumi projektijuhi Elmar Tringi sõnutsi on eksponeeritavate tsaari kuldmüntide väärtus 70 000 krooni. Mündid pärinevad erakogudest ja Eesti Pangast. Stendid ja plakatid annavad muuseumi teise korruse saalis ülevaatliku pildi kulla Eestisse saabumisest ja näituse kataloog on samuti säilitamist väärt.
Pärnuga on Eesti kullal pistmist kõige vahetumal moel, sest kullalaadungile saadeti järele Pärnumaa kaitsepataljonist moodustatud rahvaväe 9. polgu tööroodule leitnant Jüri Kibbari juhtimisel.
Eesti kullast ja näituse saamisloost kirjutas Pärnu muuseumi direktor Aldur Vunk pikemalt 23. veebruari Pärnu Postimehes (
).