Eesti Vabariigi 92. aastapäev on saanud meeldivaks mälestuseks. Kuna Pärnul on omariikluse sünnilinnana põhjust pidutseda kahel päeval, on olulised nii programm kui sõnum, mis rahvale edastatakse.
Juhtkiri: Eesti Vabariigi uusaasta
25. veebruar 2010, 09:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu Postimehe arvates oli seekordse iseseisvuspäeva tähistamise keskseid sündmusi Pärnus meie muuseumi ja Eesti Panga muuseumi koostöönäituse ”Vabaduse kullakoormad” avamine. See annab sõnas ja pildis uut teavet omariikluse ajaloo ühe põnevama aktsiooni - Venemaalt Eestile mõeldud kulla äratoomise kohta. Ühtlasi on see väljapanek suurepärane näide asjaosaliste omavahelisest koostööst, mis ajal, kui näituste korraldamiseks raha napib, on eriti oluline.
Järgmisel aastal võiks pidustuste nael olla mälestustahvli avamine kunagisel trükikojal, kus 23. veebruaril 1918 trükiti ”Manifest Eestimaa rahwastele”. Asjatundjatega konsulteerides saaks tahvel siis õigele majale, sest kaks trükikoda asusid väga lähestikku.
Uut hingamist, värske sisuga täitmist ja mõtestamist vajab eeskätt noortele mõeldud üritus Rüütli platsil. Vähemalt sel aastal jäi kõnevõistlus lahjaks, noored võiksid teha korraliku ajurünnaku, kuidas Eesti iseseisvuse esimest korda väljakuulutamist Pärnus huvitavalt tähistada.
Lausa liigutav oli üle aastate tänavune Pärnu maavanema, linnapea ja linnavolikogu esimehe ühine vastuvõtt kontserdimajas.
Kokkuvõtteks võib öelda, et tänavune Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine oli mõõdukas, liialdusteta, samal ajal ei hakanud valusalt silma säästurežiimil elamine. Võrreldes eelmise aastaga, on eramuomanikud astunud sammu edasi, et säiliks trikoloori heiskamise harjumus riigile kõige olulisemal päeval.