Kunstitudeng Meeland Sepp näitab ohtlikke installatsioone

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

“Tere tulemast minu alateadvusesse!” Selliste sõnadega avas Academia Grata lõpetaja Meeland Sepp oma diplomitööna valminud näituse “Igavene suvi. Alati teie” Pärnu Linnagaleriis.

Pealkirja laiendab omakorda seletus, et tegemist on kunsti ja vägivalla, relvade ja mõnumasinatega.

Näituse kaks läbivat teemat on elu ja surm ning ringkäik ja muutumine. Surmariistadest on kunstniku käe läbi saanud eluriistad, relvadest mõnumasinad. “Selle asemel, et relvadega midagi agressiivset ja vägivaldset ette võtta, tõin need vaataja silme alla ja muutsin need seeläbi kahjutuks,” kommenteeris autor.

Antakse hargiga ahtrisse

Kunstnik oli näitusele välja pannud sadakond nuga, mõõka ja muud terariista. Relvadena esitleti muuhulgas sõnnikuharki ja sepalõõtsa. Väljapandud esemed hankis noor kunstnik sõpradelt, paljud pärinevad lapsepõlvest ja osa asju on ta ise sepistanud.

Põhieksponaadid on kümmekond mõnumasinat, nagu autor neid ise nimetab.

Kõige eriskummalisemad atribuudid on ühemõtteliselt edasi-tagasi liikuv aparaat meeste rahuldamiseks, tugevalt vibreeriv pukk ja võrest piinatool, millel istujale on võimalik hark taguotsa lüüa.

Viimast imeriista proovis omal nahal näitusekülastaja Keiji Yamaya, kelle ilme pärast katsetust pigem lõbusust kui piina väljendas. Sadomasohhistliku näituse avamise tipphetk oli Sepa ronimine keset näitusesaali asuva kaadervärgi otsa, kust ta lennutas piraka noole uksele joonistatud alasti inimkujutise strateegilisse kohta.

Meeland Sepa stiili põhilised mõjutajad on olnud ühiskond ja publik. Peale imeriistade valmistamise tegeleb kunstnik kõikvõimalike muude kunstivormidega, et vältida rutiini.

“Kunst kas tekib või ei teki, see oleneb vaatajast,” võttis oma näituse kokku autor Meeland Sepp.

Kunstniku isa ja juhendaja Jüri-Aarend Sepp selgitas, et juba kolm põlve on nende meespere tegelnud sepatööga.

“Sepatöö on suurepärane viis vabastada alateadvusesse surutud tunge, mis on ühiskonnale vastuvõetamatud, sealt tulid osaliselt avatud näituse eksponaadid,” rääkis isa.

Relvad lilledeks

Kooli lõppedes on Meeland Sepp tuleviku suhtes veidi ebakindel, kuid arvab ometi, et elu ei pea olema täpselt ette planeeritud. Ta kavatseb kunsti kindlasti edasi õppida, sest muud elukutsed tunduvad mõeldamatud. Pärast 20. juunit kavatseb Sepp eksponeerida samu installatsioone Tartus.

“See näitus on protsess, seetõttu täiustub pidevalt. Mis siis saab, kui teema end ammendab, ma ei tea. Võib-olla hävitan, sulatan üles ja valan lilledeks, ei oska kindlalt küll öelda,” rääkis kunstnik.

Näitus on avatud 20. juunini.

Maria Murumaa

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles