Riik tagab lapsele elatusraha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vanemate lahku minekul on kõige loomulikum, et nad lepivad omavahel kokku lapse ülalpidamise ja kasvatamise küsimustes. Paraku läheb tihti teisiti ja siis jäävad kannatajaks lapsed.
Vaieldamatult on riik huvitatud, et ka poolikust perest võiks sirguda korralik kodanik. Paraku ei paku lastenappuses ja vähese jätkusuutlikkusega maadlev Eesti üksikvanemale just kuigi suurt tuge ja uus perekonnaseadus võib olukorda veelgi halvendada.
Uus seadus on lastele kahjulik
Kui üks vanem ei osale oma lapse ülalpidamises, on teisel lapsevanemal õigus pöörduda lapsele elatise (igakuine elatusraha) saamiseks kohtu poole.
Kohus hindab lapse vajadusi, mõlema vanema majanduslikku olukorda ja teisi asjaolusid ning määrab sellest lähtuvalt lapsele igakuise elatise. Praegu ei tohi see olla väiksem kui veerand valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.
Justiitsministeeriumi väljatöötatud perekonnaseaduse eelnõus miinimummäära enam kehtestatud pole (seega kaob garantii miinimumi osas).
Samuti ütleb eelnõu, et elatise suurus määratakse abi vajava isiku tavalisest elulaadist ja vajadustest lähtudes. Teiste sõnadega on seadusesse programmeeritud ebavõrdsus: ühele nähakse ette rohkem kui teisele.
Mis veelgi naljakam, eelnõu näeb elatisraha muutmise alusena riigi majanduslikku olukorda ja üldist elustandardi arengut, millel ei pruugi midagi ühist olla elatusraha maksva vanema võimalustega.
Rääkimata, et iga võimalik muutus elatusrahas eeldab järjekordset kohtuprotsessi, mis võib olla kasulik küll advokaatidele, aga mitte lapsevanemate omavahelistele suhetele ega kokkuvõttes lastele.
Mõõdukate naiskogu Kadri arutas uue perekonnaseadusega kaasnevaid võimalikke stsenaariume ja leidis, et see on kahjulik kindlasti lastele ning laiemalt kogu ühiskonnale. Uut perekonnaseadust on vaja, aga kadride arvates peaks seal olema nii mõndagi teisiti.
Kadride ettepanekud
Paljud lapsevanemad jätavad elatise sissenõudmiseks kohtusse pöördumata ja pigem loobuvad sellest, sest esiteks pole neil selleks raha ja teiseks puuduvad neil teadmised.
On oluline, et riik võimaldab lapsele elatisraha taotlejatele tasuta ja tasemel õigusabi ning vabastab elatise nõudja kohtukuludest. Riigi kohus peaks olema selliste inimeste nõustamine (näiteks kolmanda sektori vahendusel).
Neile tuleb pakkuda tuge, et ületada nii sageli ilmnev psühholoogiline barjäär (minna kohtusse endise pereliikme/lähedase inimese vastu) ning hirmud lapsele elatisraha sissenõudmisel. Niisugune nõustamine on kasulik riigile, sest toimib esimese filtrina ebareaalsete nõudmiste suhtes.
Kui kohtuotsusele järgneb elatise maksmine, pole riigil rohkem põhjust sekkuda.
Kui üks vanem ei täida kohtuotsust, tekib teisel, kelle kasuks elatis välja mõisteti, õigus pöörduda kohtutäituri poole elatise sissenõudmiseks.
Tihti võtab sel juhul positiivse tulemuseni jõudmine aega kuid või isegi aastaid, aga lapsed küsivad süüa iga päev, st toetus peaks jõudma lapseni võimalikult kiiresti ja iga kuu.
Selleks tuleks analoogiliselt tagatisfondiga luua rahandusministeeriumi juures laste elatisraha fond.
Teise vanema rahaliste probleemide lahendamiseni saaks kohtutäitur last kasvatavale vanemale suurema viivituseta üle kanda vähemalt seadusega minimaalmääras kehtestatud elatusraha.
Nii tagaks riik oma vahenditest lapsele igakuise elatisraha, kuni kohtutäituril (koostöös politsei või/ja maksupolitseiga) õnnestub lapsevanem panna täitma kohustust oma lapse ees.
Teiselt poolt oleks see abiks nendele vanematele, kes peavad lapsele elatisraha maksma, kuid hetkel on see millegipärast raskendatud (näiteks töötuse tõttu).
Tulude tekkimisel tagaks kohtutäitur last kasvatavale vanemale elatisraha väljamaksmise kohtuotsusega ettenähtud ulatuses tagantjärele ning fondist tehtud väljamaksete fondi tagastamise.
Siinkohal ei ole detailid olulised, nende üle saab veel vaielda. Eelkõige tuleb kokkuleppele jõuda põhimõtetes, mida me uuelt perekonnaseaduselt ootame: kas seismist kõikide laste õiguse eest saada materiaalset toetust mõlemalt vanemalt, probleemide veeretamist üksnes vanematele või lähtume hoopis advokaatidele soodsa teenistusvõimaluse pakkumisest.
Heljo Pikhof, Mõõdukate naiskogu Kadri president