Käsitöötuba tõmbab viltimist õppima

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Viltimine on põhiline, kõik ei ole ju kudujad ega heegeldajad," räägib käsitööõpetaja Urve Selberg ja näitab õhulist viltimistehnikas valmistatud salli.
"Viltimine on põhiline, kõik ei ole ju kudujad ega heegeldajad," räägib käsitööõpetaja Urve Selberg ja näitab õhulist viltimistehnikas valmistatud salli. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Omaaegse Varbla kolhoosi kontori-klubi-söökla katuse all ei liiguta kokad ammu enam leemekulpi, nende ruumide asemel on kooli õppeköök, käsitööklassid ja rõõmsavärviline saal.


"See siin on nagu kingitus!" särab käsitööõpetaja Urve Sel-berg ja avab uksi. Poiste käsitööklassis on puutööpingid, õppeköögis elektripliidid ja käsitöötoas laiad lauad.



"Olen kadestanud aastaid teisi inventari poolest, nüüd on meil isegi nõudepesumasin," seletab õpetaja Selberg, kelle dþemprit kaunistab enda kätega viltimistehnikas valmistatud punaste klaassilmadega prees.   



Käsitööklassi ime sai võimalikuks, kui koolimajja tuli mahutada lasteaialapsed ja sellelt pinnalt pidi taanduma poiste ja tüdrukute käsitöö õpetamine.



Kolmapäevaõhtuti on aknad kaua valged, külanaised tahavad aina õppida. Viltimine on moes ja selles tehnikas valmistatud sallid näevad välja nii õhulised, et aja või siidiga segamini.



"Valla omaalgatuse projektist saime toetust, naised ütlevad, et tore on omavahel kokku saada," ütleb juhendaja, kes oma teadmised on lisanud raamatusse "Lihula lilltikand ja meistrid".

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles