Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituut kaasajastab seirevõrku, et ilma ennutamine muutuks täpsemaks ja vaatluasndmete edastamine operatiivsemaks. Pärnumaal vahetatakse välja sadama ilmajaama seiresüsteem ja rajatakse uus vaatlusjaam Häädemeestele.
Keskkonnainvesteeringute keskuses kiideti heaks Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi (EMHI) taotlus, millega soovitakse moderniseerida Eesti keskkonnaseirevõrk, mille üheks ülesandeks paljude seast on elanikkonna operatiivne teavitamine ja ilmaprognooside täpsusele kaasaaitamine.
Toetus jaamade uuendamiseks tuleb täies mahus Euroopa regionaalarengu fondist ning projekti maksumus on 26 miljonit krooni.
EMHI tegeleb peamiselt ilmaprognooside ja tormihoiatuste koostamise ning meteoroloogilise ja hüdroloogilise seire korraldamisega. Projekti käigus moderniseeritakse olemasolevat seirevõrku ja lisatakse uusi rannikumere jaamu, mille tulemusena täieneb seireinfo laekumine ajas ja ruumis, mis tõhustab võimalike ohtlike ilmasituatsioonide varajast avastamist.
EMHI projektijuhi Mari Sepa sõnutsi paigaldatakse uus automaatne seiresüsteem Pärnus selle aasta lõpuks ja Häädemeestele rajatakse täiesti uus seirejaam 2012. aastal.
Uued vaatlusseadmed võimaldavad andmeid ilma kohta edastada automaatselt iga tunni järel. Veetaseme kohta saadab automaatjaam andmed näiteks tunni keskmise kohta, samuti tunni maksimumi ja miinimumi. “See teeb tormide ja ohtlike ilmasituatsioonide ennustamise lihtsamaks,” selgitas Sepp. “Seni toimusid vaatlused käsitsi ja andmed saadeti kaks korda ööpäevas.”
Vaatlusandmed jõuavad operatiivselt ka EMHI kodulehele, kus igaüks neid vaadata saab.
"Kolm aastat kestva projekti lõpuks on EMHI seirevõrk terviklikult moderniseeritud, mis tähendab, et meile laekuvate andmete hulk on piisav, et reaalajas laekuvad andmed saaksid keskkonnaohutuse tagada," ütles EMHI peadirektor Jaan Saar. "Samuti paraneb seireandmete haldamine ja nende kvaliteet, mis tähendab, et keskkonnainfo põhjal tehtavad otsused muutuvad usaldusväärsemaks."
Projekti käigus arendatakse esmalt välja infrastruktuur, mille peale on võimalik paigaldada seiretehnoloogia. Seejärel installeeritakse seadmed ning pannakse mõõdetavad seireandmed automaatselt kesksesse andmebaasi laekuma, samuti koolitatakse spetsialiste tehnoloogiat ja süsteeme kasutama.
Ilma prognoosimise tõhustamise kõrval saab selle projekti valmimisel koguda rohkem andmeid välisõhu kvaliteedi, veekogude seisundi, osoonikihi õhenemise ja kliimamuutuste kohta.