Ando Leppiman: Jäätmete põletamine suurendab taaskasutust

, Eesti Energia taastuvenergia juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ando Leppiman.
Ando Leppiman. Foto: Erakogu

Möödunud suvel tuli kogu Eestis nõuetele mittevastavad prügilad sulgeda ja hetkeks tundus nii mõnelgi omavalitsusel prügi üle pea kasvavat. Jäätmete ladestamisega saadakse praegu siiski hakkama, kuid pikas perspektiivis on küsimus üleval.


Prügilate keskkonnatasud vaid kasvavad ning prügikuhjamise kõrval tuleks kasutusele võtta soodsamaid ja keskkonnasõbralikumaid lahendusi meie igapäevaste jääkidega tegelemiseks.



Eestis on seni lokanud prügilakultuur: omavalitsustel on harjumuseks ja esmaseks võimaluseks olnud suunata oma piirkonna olmejäätmed veokonkursside kaudu prügimäele.



Kuigi tavaliste olmejäätmete kütteväärtus on võrreldav põlevkivi omaga, on seni Eestis tambitud prügimägedele ligikaudu 300 000 tonni energiakasutuseks sobivaid jäätmeid aastas. Näiteks Pärnumaal saadeti neid 2008. aastal prügimäele veidi üle 20 000 tonni, mida on ligi kaks korda enam kui Viljandimaal.



Jäätmeid väärtustav alternatiiv on nende kasutamine elektri ja soojuse tootmiseks ning sel eesmärgil rajabki Eesti Energia Tallinna piirile Irusse jäätmepõletusploki.



See hakkab tootma soojust pealinnale ja elektrit kõikidele Eesti tarbijatele, kuid aitab taaskasutusse võtta kuni 220 000 tonni praegu kõikjal Eestis prügimäele rändavaid olmejäätmeid.



Samuti on vajadusel võimalus energiaks muuta niisugused põlevad jäätmed nagu ehitus-ja tööstuspraht, kliinilised jäätmed, mida aastas tekib peale eelmainitu üle 50 000 tonni.



Prügilakultuur hääbub


Jäädes harjumuspärase jäätmete ladestamise juurde, tuleb leppida pidevalt kasvavate ladestushindade ja saastetasudega, seetõttu kallineb elanikele pakutav prügiteenus.



Suunates oma jäätmed edaspidi põletusse, saab omavalitsus stabiilse pikaaegse äraandmistasu näol kindluse, et prügiveo hind tema inimestele ei tõuse. Seejuures ei pea omavalitsused sugugi lugema end Tallinna piirist lahutavaid kilomeetreid, sest Eestis ei ole ükski vahemaa pikk. Seda on kinnitanud ühelt poolt kogemus Eesti viie toimiva prügilaga, teisalt Rootsi jäätmepõletusjaamade praktika: seal veetakse jäätmeid kohale kuni 600 kilomeetri kauguselt.



Prügipõletusjaam on uudisarendus, Iru jäätmepõletusplokk saab olema esimene omasugune Balti riikides. Ühtlasi saab Eesti pealinn selle enne meie põhjanaabrite pealinna Helsingit, kuhu rajatakse täpselt sama tehnoloogiat kasutav jäätmepõletusjaam. Tänapäevastes, enim kommertskasutuses jäätmete masspõletusseadmetes muundatakse umbes 85 protsenti jäätmetes sisalduvast energiast elektriks ja soojuseks.



Kui rääkida keskkonnamõjust, eraldab prügipõletusjaam tunnis ligemale neli korda vähem kasvuhoonegaase, kui näiteks ligi 70 kilomeetrit tunnis sõitev veoauto. Ainuüksi Euroopas on selliseid jaamu üle 400 ja meie lähiriikidest on neid enim Rootsis, Taanis, Soomes.



Masspõletusjaamades läheb katlasse jäätmete tekkekohas sortimise järel kasutamata jääv igapäevane olmeprügi ja see tagab soodsaima taaskasutamise. Muude tehnoloogiliste lahenduste, näiteks jäätmekütust kasutava jaama puhul tuleb prügi enne põletamist kütteväärtuse tõstmiseks ja varieeruvuse vähendamiseks töödelda. See tähendab lisakulusid ja hinnatõusu ning jääkide tõttu kokkuvõttes vähem taaskasutust.



Võidavad kõik


Samal ajal jääb meie prügipõletusploki rajamise järel Eestis prügi küllaldaselt üle, seetõttu püsib riigis vajadus mõningate prügikütusetehaste järele. Seda põhjusel, et mõlemad lahendused suudaksid teineteist edukalt täiendada.



Tõepoolest, meil oleks nii masspõletuse kui jäätmekütuse tootmise rakendumisel võimalik olmejäätmete käitlemisel Euroopa mastaabis ”ära teha” ehk ühel heal päeval olmejäätmeid prügilatesse üldse mitte ladestada.



Praegu on sellele eesmärgile lähedal üksnes Saksamaa, mis ladestab olmejäätmetest vaid ühe protsendi. Euroopa Liidu edukamates jäätmekäitlusriikides on masspõletuse osa umbkaudu 40 protsenti, Taanis isegi üle 50 protsendi.



Eesti Energia otsus Iru jäätmepõletusploki rajamise ja masspõletustehnoloogia kasuks sündis eelkõige põhjusel, et sellisest tehnoloogiast võidavad kõik: jäätmetekitaja, kaugküttesoojuse tarbija, jäätmeveoettevõtted, jäätmejaamad, Eesti riik.



Kahanevate prügikulutuste kõrval ei ole vähe tähtis teadmine, et enamik Eesti elanikest toetab tugevalt nii taastuvenergia senisest laiemat kasutuselevõtmist kui jäätmete kasutamist energiatootmiseks.



Nimelt näitas 2009. aasta alguses Emori korraldatud uuring, et keskmiselt 95 protsenti Eesti inimestest toetas taastuvate energiaallikate (tuul, biokütused) kasutamist ja 85 protsenti Pärnumaa elanikest pooldas olmejäätmete kasutamist energiatootmiseks.



Iru jäätmepõletusploki valmides 2012. aastal saab Eestis igapäevaseid jäätmeid elektri ja soojuse koostootmises otstarbekalt taaskasutada, et ühtlasi tagada ELi ees võetud kohustuste täitmine.



Järjest täituvate prügimägede taustal tuleb kõigil omavalitsustel juba praegu otsida vastuseid küsimustele, kuidas seista hea võimalikult madalate prügieemaldustasude eest ning leida pikas perspektiivis häid ja soodsaid alternatiive tulevikus kasvavate keskkonnatasude valguses.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles