Pärast seda kui paar tuttavat olid küsinud minult eelmise aasta septembris ilmunud artiklit Auschwitzi kohta ja rääkinud plaanist sõita suvel Poola tuurile, otsisin kokku, mida olen maailma ajakirjandusest viimasel ajal selle riigi kohta talletanud. Nende materjalide läbilugemise järel julgen Poolat soovitada kõigile, kel tahtmist ja võimalust suvel kuhugi sõita. Põhjusi selleks on palju.
Poola on üks viimaseid vabaturu bastione maailmas. Möödunud aastal, kui enamikul Euroopa riikidest olid valupisarad silmas, lõpetas Poola majandusaasta 1,7protsendise majanduskasvuga (The Economisti kohaselt oli see protsent 1,2). Euroopa Komisjon ootab tänavu Poolalt 2,6protsendist majandustõusu.
Poola rahandusminister Jacek Rostowski rõhutab, et läinud aastal kasvas Poola rahvuslik kogutoodang inimese kohta 50 protsendilt Euroopa Liidu keskmisest 56 protsendini. Praegu on Poola majandus suuruselt Euroopa kuues.
Välisinvestoritele Poola meeldib. Valitsus on saanud odavat laenu, eelarvepuudujääk oli 2009. aastal seitse protsenti, kuid uus rahandusseadus kärbib lähiaastate kulude kasvu tunduvalt.
Poola pangad jäid hiljaks välisraha laenamise rallile, millel olid nii katastroofilised tagajärjed, nagu näeb Lätis ja Ungaris. Poolal on suur siseturg ja midagi harvaesinevat ELis ning unikaalset kunagises kommunistlikus Ida-Euroopas – mõistlik paremtsentristlik valitsus, millel on enamus parlamendis.
Poolas on toimunud pensionireform, alustatud on raud- ja maanteede nüüdisajastamisega (2012. aastaks ehitatakse 2000 kilomeetrit kiirteid, kui Poola ja Ukraina võõrustavad Euroopa meistrivõistlusi jalgpallis).
Siiski paistab Poola silma ebasõbralikkusega äri suhtes ja levinud bürokraatiaga. Viimati pani Maailmapank oma uurimuses Poola maksusüsteemi 183 riigi hulgas 151. kohale.
Ajal, kui Poola välisministriks on Radoslaw Sikorski, on riik suutnud parandada suhteid kõigi oma naabritega ja teinud soodsa julgeolekudiili USAga. Sel kuul saabub Poolasse patarei USA Patriot-õhutõrjerakette.
Saksamaa on kuulutanud, et soovib Poolaga niisama lähedasi suhteid, nagu on Prantsusmaaga. Saksa vastne välisminister Guido Westerwelle tegi oma esimese välisvisiidi Varssavisse.
Mõne asjatundja arvates saab Sikorskist Poola järgmine president. Kui ta peaks otsustama sel sügisel kandideerida, laheneks üks küsimusi peaminister Donald Tuskile. Kuni 28. jaanuarini, kui Tusk teatas ametlikult, et loobub kandideerimast, spekuleeriti ohtralt väljavaatega, et Tusk teeb presidendirallil kaasa.
President Lech Kaczynski populaarsus tõuseb vaid siis, kui ta ei tee avaldusi. Tema roll on olnud destruktiivne, liiga palju vetosid seadustele ja viivitamisi ametissekinnitamisega. Laialt on levinud arvamus, et Kaczynski ei soovi kandideerida teiseks ametiajaks, kuid teda sunnib võimukas kaksikvend Jaroslaw, kes juhib peamist opositsiooniparteid Seadus ja Õiglus.
Sikorski on valitav, sest ta on Poola populaarsemaid poliitikuid koos Tuskiga. Seejuures on Sikorski mõnes mõttes autsaider: ta sai hariduse Oxfordis, tema abikaasa on ameeriklanna, Pärnuski käinud ajakirjanik ja raamatu ”Gulag” autor Anne Applebaum, Sikorski on töötanud Washingtoni analüüsifirmas.
Vahepeal töötas umbes kaks miljonit poolakat välisriikides (peamiselt Ühendkuningriigis, Norras). Nüüd, kui kodus on olud paranenud, on paljud kodu- ja perelembesed poolakad kodumaale naasnud. Briti ajakirjanduse teatel on nende töökohad Ühendkuningriigis täitnud omakorda kodumaalt pagenud lätlased.
Vanad arusaamad ja uskumused Poola kohta on visad surema. Jah, Poola on suur riik Euroopa südames. Ekstsentrilisi kombeid ma ei täheldanud ja maanteed olid juba eelmisel aastal paremad, kui mäletasin umbes viie aasta tagusest Poola sõidust. Tegelikult pole see riik olnud kunagi turvalisem, rikkam ega paremini juhitud kui praegu.