Sügisel alustab Pärnus esimest korda koolitööd üle 400 lapse. Pärnu linnavalitsuse haridusosakonnas käib kiire töö, et lapsed koolide vahel jagatud saaksid.
Kooliastujad eelistavad kõige rohkem kesklinna koole
1. aprill 2010, 09:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimesse klassi astuvate laste avalduste vastuvõtmine lõppes 1. märtsil, 1. aprilliks peavad koolide nimekirjad valmis olema.
Alates 2008. aastast ei pea lapsevanemad ise lapse kirjapanemiseks kooli kohale minema, avaldused viiakse haridusosakonda, kus ametnikud ja koolide esindajad nimekirjad koostavad. Taotluse saab esitada ka interneti kaudu.
2009. aastal läks Pärnus esimest korda kooli 450 last, sellel kevadel on avaldusi laekunud 418. Sügisel avatakse 20 klassikomplekti: Koidula ja Ülejõe gümnaasiumis kolm, väikses vabakoolis üks ning ülejäänud koolides kaks esimest klassi.
Määrav on elukoha kaugus koolist
Pärnu on jäänud puutumata pealinnas levinud koolikatsete möllust, tulevaste õpilaste koolidesse jagamisel arvestatakse Pärnu linna haridusnõuniku Katrin Uutsalu kinnitusel vaid lapse kodu kaugust koolist ning soovi käia samas koolis oma õdede-vendadega.
Kõige suurem tung on endiselt kesklinna koolidesse. Kuninga tänava põhikoolis avatakse traditsiooniliselt vaid kaks esimest klassi, esimese eelistusena on selle kooli avaldusele märkinud aga nelja klassitäie laste vanemad. Samuti on soovijaid õppekohtadest kaugelt rohkem Vanalinna põhikoolis.
“Kesklinna koolid on kindlasti head, mida näitab ka sinna õppima minna soovijate arv,” kommenteeris Uutsalu kahe kooli populaarsust. “Samal ajal eelistatakse neid kindlasti transpordisõlmes asumise pärast, vanematel on mugav laps kooli viia. See probleem tekitabki komisjoni töös palju vaidlusi, kui tuleb vanematele selgitada, miks nende soovi ei saa rahuldada. Peame eelistama kesklinna koolide läheduses elavaid lapsi - on normaalne, et laps saab ise kooli ja sealt koju.”
Kesklinna koolide ülekoormatust mõjutab seegi, et paikkond on suur, peale vanalinna hõlmab see kogu Riia maantee äärset ala. Kesklinna koolidesse võimaldatakse tulla ka Vana-Pärnu lastel, kes peavad niikuinii bussiga kooli sõitma.
Sooviavaldusi on tänavu rohkem kui õpilaskohti ühisgümnaasiumis ja värskelt remonditud Ülejõe gümnaasiumis.
Äärelinna koolide kaitseks
Seevastu kohtade arvust vähem sooviavaldusi laekus Rääma ja Raeküla põhikooli. Uutsalu arvates on tegu iseenesest väga tublide ja hea õpisüsteemiga koolidega, kelle halvem positsioon tuleneb nende asukohast äärelinnas ja remontimata vanadest koolimajadest. Ometi on lapse arengut toetavad tegevused mõlemas koolis väga heal järjel.
“Minu arvates on linna rahulikumates piirkondades asuvad koolid vanematele hea valik," arvas haridusnõunik. “Rääma kooli võistkond on rahvastepallis riigi meister, nad on väga tugevad kodu-uurimuslikus töös. Raeküla koolis on tunnustatud majandus- ja ettevõtlusõpe. Raeküla piirkonnas elab küll kahe klassi jagu lapsi, aga paljudel käivad vanemad õed-vennad teistes koolides ja see mõjutab vanemate valikuid. Oleme Raeküla koolil soovitanud mõelda spordiklassi tegemisele, mis võiks sellest koolist huvitatud lapsi juurde tuua, suurepärased võimalused staadioni ja Raeküla metsa näol on ju olemas.”
Linnalaste kõrval asub Pärnu koolides õppima palju maakonnalapsi, kui koolides vabu kohti jätkub.
Haridusnõuniku sõnutsi püütakse teiste omavalitsuste laste puhul arvestada nende elukoha lähedust linnale, näiteks Tammistes elavatel lastel on kõige mugavam tulla Koidula gümnaasiumi, sest Sauga valla kool jääb kaugele. Samuti käiakse Sauga alevikust päris palju Ülejõe gümnaasiumi.
Koostöö lasteaedadega
Edaspidi on haridusosakonnal plaanis teha rohkem koostööd lasteaedade juhatajate asetäitjate, koolide õppealajuhatajate ja algklasside õpetajatega. Näiteks koostavad paljud lasteaiad laste kohta arengumappe, mis praegu pärast lasteaia lõpetamist vaid vanemate sahtlisse jõuavad. Mõttes on need mapid edasi anda klassijuhatajatele, et lapse kooli minnes saaks õpetaja end kohe kurssi viia, millised on lapse tugevamad ja nõrgemad küljed.
“See annaks õpetajatele paindlikkust: laps areneb edasi sealt, kus ta parasjagu on,” kommenteeris haridusnõunik.
Aprilli alguses, kui esimeste klasside nimekirjad kinnitatud, algavad koolides vanemate koosolekud.
Kuninga tänava põhikool ja väike vabakool teevad koolieelikutega eeltööd juba detsembrikuust saadik, kohtudes vanemate ja lastega, et uuel sügisel kooliga kohanemine sujuvamalt kulgeks.
Eeltööd tehakse kõigi soovijatega, sest koolidesse jaotamine toimub tunduvalt hiljem.