Planeerimisseadusega pannakse kohalikule omavalitsusele ülesandeks kuue kuu jooksul pärast omavalitsuste valimisi vaadata üle kehtiv üldplaneering. Volikogu 18. märtsi istungil kinnitatigi linna üldplaneeringu ülevaatamise tulemused.
Karri Tiigisoon: Pärnu linna üldplaneeringu ülevaatamise tulemused
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arengut analüüsides võib leida suundumusi, mida tuleb korrigeerida. Isegi olukorras, kus uue üldplaneeringu koostamine on juba algatatud, on senise arengu seire selgelt vajalik.
Üldplaneeringu ülevaatamine on muutunud sisulisemaks. 2005. aasta valimiste järel esitati maavanemale nimekiri kehtivat üldplaneeringut muutvatest detailplaneeringutest. Selline ülevaatamine ei anna sisulist pilti planeeringukohase arengu tulemustest, planeeringute elluviimise võimalustest, põhilahenduste muutmise või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vajadusest. Võimaluste vähesust linna arengu kui tervikuga tegelemisel peangi linnaplaneerimise peamiseks valukohaks ja jätkusuutliku arengu takistajaks.
Üldplaneeringukohased arengud
Esimesena toon välja tootmistegevuse vähenemise Pärnu jõe kallastel, mis on väga selge tendents ja mida kinnisvaraturg buumi ajal tugevalt tagant tõukas. Kvaliteetse elu- ja puhkekeskkonna kujundamine jõe kallastele on eeldus, et Pärnu jõgi hakkab kahel kaldal olevat linna rohkem siduma kui eraldama.
Oluline on olnud Loode-Pärnu tööstusküla detailplaneeringu kehtestamine 2008. aastal. Vabad tööstus-, äri- ja elamualad on ressurss, mis hea arendamise korral toetavad peale majanduse piirkondliku kompetentsi tõusu.
Muutusi kesklinnas, kuhu on ehitatud mitu ühiskondlikku ja ärihoonet, tuleb hinnata kriitilise pilguga: vohava äritegevuse kõrval kipub meie vanalinn välja surema. See näitab laiema analüüsi puudumise tagajärgi.
Üldplaneeringu kohased arengud on veel Lihula maantee ühendus, rannaala laiendamine ja prügila sulgemine. Kergliiklusteedest on peamisena lisandunud Jaansoni rada jõe paremkaldal. Tulevikku vaadates peaks jalgrattasõidust saama mugav alternatiiv linnasisestele autosõitudele. Säästva transpordikasutuse seisukohalt on ülelinnalise kergliiklusteede võrgustiku arendamine väga tähtis ja seda just tihedamates linnapiirkondades.
Vastuolud ja probleemid
Üldplaneeringu eesmärkidega vastuolus olevaid arenguid oli keerulisem välja tuua, sest kehtiv üldplaneering on üldine ja kohati mitmeti tõlgendatav. Oluline on Papiniidu piirkonna areng kesklinnaga konkureerivaks äripiirkonnaks. Üldplaneering näeb praegu olulisemate ärikeskuste paiknemise kesklinna piirkonda.
Papiniidu piirkonda on kavandatud elamualasid, mida üldplaneering ette ei näe. Samal ajal on näiteks jõe äärde planeeritud elamualad (endine Maseko kalakombinaadi ala, elamumessiala), mis ühtlasi toetavad jõe arengut.
Kuigi üldplaneering ei käsitle eeslinna ja Mai piirkonda kui elamuarenduspiirkondi, on sinna kavandatud ja ehitatud üsna palju elamispindu. Tegemist ei ole kindlasti negatiivse arenguga, sest Mai ja eeslinn on kesklinnalähedased alad. Hoiduda tuleb elamute planeerimisest keskusest liialt kaugele.
Ka üldplaneeringu vormist tulenevad probleemid on linna arengut märkimisväärselt mõjutanud. Toon välja olulisemad.
Arhitektuursete tingimuste vähesus takistab ruumilise keskkonna kaitsmist nii miljööalal kui linnas tervikuna. Kasutusel olevad katastripõhised sihtotstarbed ei erista funktsioone, mis on linnaehituslikult olulised. Väikeelamumaa ei taga, et aedlinna ei ehitataks korterelamuid. Ärimaa ei erista, kas tegemist on kaubanduse, majutuse, lao või pesulaga.
Pealegi on osa tingimusi seatud kogu linnale, eristamata eri iseloomu ja funktsiooniga piirkondi. Olemasoleva elamumaa täisehitus on üle linna vägagi erinev.
Üldplaneeringu kehtivusaja olulisemad mõjud on pigem negatiivsed. Jäiga maakasutuse plaani ja liialt üldiste tingimustega üldplaneeringu muutmine on saanud tavapäraseks. Sellest tulenevalt ei spekuleeritud kinnisvaraturul mitte reaalse, vaid soovitava ehitusõigusega, mis omakorda tähendas survet omavalitsusele.
Tüki kaupa planeerimise tulemusena on jäänud kõrvale näiteks valglinnastumise, autostumise ja muude laiemate küsimustega tegelemine.
Selline planeerimise praktika ei ole võimaldanud tagada terviklikkust linna struktuuris. Näiteks on kas või kruntide jagamine P-tähe kujuliselt, mis on rikkunud olemasolevat krundi- ja hoonestusstruktuuri.
Ülevaatamisega kaasnevad seisukohad
Üldplaneeringu ülevaatamisega ei ole võimalik senist olukorda kardinaalselt muuta. Planeeringualaste otsuste tegemine eeldab avaliku protsessi läbimist. Volikogu seisukoht on, et põhjalikuma kaalutlemise kaudu tuleb seniseid negatiivseid arenguid pehmendada või vältida.
Vaja on planeeringutes kasutada täpsemaid krundi kasutamise sihtotstarbeid, mis arvestavad edaspidi nii asukohta kui kavandatavat funktsiooni. Selles osas on planeerimisosakonnal vormistamise nõuete kaudu eeltöö juba tehtud.
Senisest enam tuleb kaaluda hoonestuse sobivust muinsuskaitse- ja miljööaladel.
Maakasutuse muudatuste kõrval tuleb üldplaneeringut muutva detailplaneeringu kehtestamisel üldplaneeringusse viia teisedki muudatused, mida siiamaani ei ole tehtud. Suuremate muudatuste ja analüüsi osas tuleb siiski oodata, mida toob kaasa uus üldplaneering.