Looduskaitse juubel meelitab inimesi looduse rüppe

Riina Martinson
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Kas varakevadel üks esimesi tärkajaid karulauk, millele omistatakse imelisi raviomadusi, on looduskaitse all?” küsib õpilaste viktoriin. Vastus: “Jah, range kaitse all.”
“Kas varakevadel üks esimesi tärkajaid karulauk, millele omistatakse imelisi raviomadusi, on looduskaitse all?” küsib õpilaste viktoriin. Vastus: “Jah, range kaitse all.” Foto: Henn Soodla

Tahate õppida loodust pildistama, osata metsikust loodusest oma toidulauale täiendust korjata ja perega kalale minna? Või soovite kaasinimestega jagada oma joonistus- ja kokkamisoskust?


Kui vastus on “jah”, võite uurida riigimetsa majandamise keskuse (RMK) korraldatava looduskaitsekampaania ülirikkalikku kava. Nimelt on Eesti looduskaitse 100 aasta juubeli puhul alanud kampaania “Loodusega koos”, mille abil soovitakse lähendada inimest loodusele ja propageerida loodusest hoolivat käitumist. Kampaania raames toimub viis konkurssi ning üle 100 muusika-, matka- ja õppepäeva, mis kõik on osalejatele tasuta.



Pärnumaal Varbla looduskeskuses toimub 5. juunil õppepäev “Silma ilma läbi fotosilma”, 17. juulil Varbla looduskeskuses teabepäev “Toidud metsikust loodusest” ja Rae järve telkimisalal üritus “Perega kalale”. Seda, kuidas oma nime kirja panna, tasub aegsasti vaadata RMK kodulehelt.



Koolilastele pakutakse loodusõppeprogramme Kabli ja Varbla looduskeskuses. Muu hulgas saab osaleda palgiparvetusel ja uurida, kellele lindudest kuhu pesakast panna.



Joonistama ja torti küpsetama


Juba kestab konkurss “100 soovi ja palvet”, kuhu kõik huvilised võivad mai lõpuni lähetada mõtteteri ja lausungeid looduse väärika kohtlemise, inimese ja looduse vaheliste suhete mõtestamise kohta.



Samal ajal saavad ülejäänud juba esitatud lausungeid hinnata. Eile olid paremateks tunnistatud mõtteterade seas “Loodus ei suuda ennast kaitsta, tee seda sina”, “Mets saab inimesteta, inimesed metsata mitte” ja “Mida rohkem looduselt võtta, seda vähem on tal tagasi anda”.



Samuti on alanud võistlus “100 looduse postkaarti”, millega RMK kutsub kooliõpilasi vaatlema tärkavat kevadist loodust ja nähtut kaardiks joonistama. Töid saab esitada 20. aprillini.



Kokandushuvilistele pakutakse võimalust oma fantaasial lennata lasta konkursil “100 tordiretsepti”, kuhu 30. juunini oodatakse nii soolaste kui magusate tortide retsepte, milles on kasutatud metsaande. Tippkokk Roman Zaštšerinski juhitud žürii ja rahvas valivad hääletusel parimad retseptid, mille järgi tordid küpsetatakse valmis 14. augustiks, kui RMK teabepunktides kõikjal Eestis tähistatakse ühise tordisöömisega looduskaitse juubelit.



Mai algul käivitub võistlus “100 metsapilti”, millega näidatakse looduses käitumise reegleid ning korraldatakse rahvahääletus eestlaste lemmikpaikade väljaselgitamiseks.



Õpilased uurivad jälgi ja pabulaid


Sellest nädalast 7. maini tasub õpetajatel ja õpilastel minna veebiaadressile http://www.rmk.ee/viktoriin, sest taas on antud avapauk RMK interaktiivsele metsaviktoriinile. Mullu osales selles kogu Eestist 6479 õpilast 507 klassist. Viktoriini vedaja Tiina Neljandiku kinnitusel on mälumäng kujunenud igakevadiseks virtuaalseks loodusõppepaigaks, mis aitab õpetajatel tööd mitmekesistada ning pakub õpilastele nii iseseisvat nuputamist kui võimaldab arutelu klassiga. Tulenevalt Eesti looduskaitse juubeliaastast, seilab viktoriin seekord looduskaitse lainel.



“Vastuseid tuleb otsida nii tekstiküsimustele kui mõistatada, kes või mis on pildil,” rääkis Neljandik.



Nii tuleb õpilastel mõistatada, kelle jäljed ja pabulad või millise puu seemned on fotodel. Muude küsimuste seas küsitakse näiteks, missugused loetelust on looduskaitsealused ravimtaimed. Kas harilik käokuld, harilik kopsurohi, soo-kassiurb, harilik luuderohi, karulauk või harilik porss? Või milliseid neist võõrsilt pärit puuliikidest lubatakse Eestis metsa istutada: kas Serbia kuuske, palsamipaplit, hübriidhaaba, Jaapani lehist, keerdmändi, saarvahtrat või Siberi nulgu?



Pole sugugi lihtsad küsimused, eks? Neljandik selgitaski, et küsimuste koostamisel pole rõhku pandud üksnes sellele, et välja selgitada paremad loodusetundjad, vaid soovitakse, et osalejad vastuseid otsides targemaks saaksid.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles