Kalev Vilgats: Pärnumaa Rail Balticata

Kalev Vilgats
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalev Vilgats.
Kalev Vilgats. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Islandilt kerkinud vulkaanilise tuha pilv võib mitme Eesti poliitiku arvates anda uue hoo Rail Baltica projekti arengule. Riigikogu liige Marko Mihkelson (IRL) tunnistas, et siiani on rongiühenduse temaatika olnud poliitikute käes kui kuum kartul.


Reformierakondlane Silver Meikar kirjutas, et vajadust Rail Baltica järele tunneme nüüd rohkem kui kunagi varem.



Olen aasta algusest jälginud Rail Baltica uudiseid, mis praeguseks ei jäta kahtlust, et Pärnumaale seda rongiühendust ei tule.



Veebruar tõi mitu nukraks tegevat sõnumit, mis avalikkuse tähelepanu millegipärast ei pälvinud. Asjata.



Kõigepealt teatas uudisteagentuur BNS 3. veebruaril, et kümme aastat arendatud Rail Baltica projekt on ummikus, kuna on selge, et Helsingi ja Berliini vahel ei hakka reisirongid sõitma 180kilomeetrise tunnikiirusega.



Leedu ärileht Versio þinios kirjutas, et poliitikud pole tasuvusuuringutele vaatamata suutnud otsustada, kas ehitada uus raudtee või ajakohastada olemasolevat, kuna uue raudteetammi ehitamine läheks väga kalliks.



Projekti teostamiseks vajatakse umbes kahte miljardit litti (üle üheksa miljardi krooni), millest Euroopa Liit on valmis katma kolmandiku.



Ei kaupa ega reisijaid


18. veebruaril andis BNS teada Euroopa Komisjoni transpordivoliniku Siim Kallase arvamuse, et Euroopa Liidu poolne rahastamine Euroopa rööpalaiusega raudtee Rail Baltica ehitamiseks Balti riikidesse pole tõenäoline.



Kallase toodud näide Prantsusmaad ja Ühendkuningriiki ühendavast La Manche’i rongitunnelist tõestas, et kuigi seal sõidab päevas 40 000 inimest, tuleb projekt vaevaliselt ots otsaga kokku.



Kallas ütles, et Eesti Raudtee arenduse tulevik seisneb ikkagi kaubavedudes, kus on mahud ja kasumid. Reisijatevedu on paljudes riikides riigi või omavalitsuste doteerimisel. Pealegi toimub reisijatevedu Euroopas eelkõige lähirongidega, mistõttu eraldi reisiraudtee ehitamine ei tundu olevat väga mõistlik.



Ilmselt on Kallasel, vaatamata tuhapilvest mõjutatud arvamustele, suuresti õigus. Leedu, Läti, Eesti ja Soome elanike koguarv on umbes 12,3 miljonit inimest, mis ikkagi on üsna väike suurus. Seetõttu ei teostu Tallinna-Helsingi tunneliühendus, sest puuduvad küllaldased reisijatevood.



Tõsi, Rail Baltica puudutaks 38,4 miljoni elanikuga Poolat ja 82,3 miljoni elanikuga Saksamaadki, aga mis paneks sealsed inimesed hordidena põhja poole liikuma ja siis jälle tagasi ning nii päevast päeva?



Küsitav on ka põhja-lõuna- ja lõuna-põhjasuunaline kaubavedu. Siin on ees juba konteinerveod meritsi ja autotransport. Pealegi on vähe tõenäoline uue raudtee ehitamist äratasuva kaubakoguse pidev saadavalolek.



Tallinn-Tartu-Valga


Kui Eestil, Lätil ja Leedul peaks olema isu uue raudtee järele näiteks marsruudil Tallinn-Pärnu-Riia-Vilnius-Varssavi-Berliin, peab iga riik oma raudteevõrgustiku ise välja ehitama. Pärnust Läti poole kisti üles nii relsid kui liiprid ja mõne aastaga katab kunagist raudteetammi korralik võsa.



Eesti Raudtee on öelnud, et teeb investeeringuid Tallinna-Tartu-Valga raudtee nüüdisajastamisse, nimetades seda Rail Baltica projektiks.



19. veebruaril teatas BNS, et Läti korraldatud Rail Baltica teostatavusuuringute riigihanke võitis Aecom Limited pakkumisega 360 000 eurot.



Konsultant peab kümne kuuga analüüsima võimalusi ehitada 1435millimeetrise rööpavahega raudteeliin Leedu-Poola piirist Tallinnani. Praegust olukorda Eesti territooriumil arvesse võttes on Tallinna-Tartu-Valga liinil eelisseisund.



Sama on äsja kinnitanud majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts: 2011. aastaks on korralik infrastruktuur Tallinnast Lõuna-Eesti piirini ja rongide kiirus 120 kilomeetrit tunnis.



Pärnakale oleks lahendus panustada Tallinna-Pärnu raudtee tänapäevastamisse. Eks tulevikus pea Euroopasse saamiseks kõigepealt sõitma Tallinna, sealt Taaralinna ja üle Valga Läti avarustesse. Ääremaatunne kipub tekkima.



Jäädes ilma otseraudteeühendusest Euroopaga, on Pärnul ülim aeg vaadata üle Tallinna ja Riiaga bussiliikluse vastamine vajadusele ning rõhuda lennuühenduse arendamisele.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles