Pärnu linn ei pruugi Esplanaadi 10 protsessist sentigi maksmata pääseda

Praegu töötab lepingu allkirjastanud Olav Avarsalu (pildil kunagiste linnajuhtide Mart Viisitamme ja Mart Alliku vahel) keskkonnainspektsiooni peadirektori asetäitjana. Foto: Ants Liigus

Kinnistu muinsuskaitsealal paiknemist ostja eest varjanud Pärnu linn peab tõenäoliselt osa müügihinnast tagastama, iseasi, kas kinnistu ostnud OÜ Herderil õnnestub majanduslanguse ajal väärtust kaotanud vara linnale tagasi sokutada.

Eile jätkus Pärnu maakohtus hagiavalduse arutamine, milles Herder soovib kinnistu ostmisest taganeda ja hüvitist tekitatud kahju eest. 2006. aasta 17. novembril kirjutas Pärnu linnavalitsust esindanud majandusosakonna juhataja Olav Avarsalu notar Marje Jürioja juures alla Esplanaadi 10 müügilepingule, milles linnavalitsus kinnitas, et kinnistu suhtes ei kehti muinsuskaitsealaseid piiranguid.

Tegelikult asub Esplanaadi 10 muinsuskaitsealal. Kuna muinsuskaitseamet ei lubanud 35 miljoni krooni eest kinnistu ostnud Herderil senise viiekorruselise hoone asemel kaheksakorruselist ehitada, pöördus Herder kohtusse põhjendusega, et tema eest on varjatud olulist piirangut, ning soovib 49,2 miljonit.

Linn võib kompromissile minna

Seni on kohus arutanud, milliseid mõlema poole tõendeid arvesse võtta. Eelistung jätkub 28. septembril, põhiistungiga loodetakse lõpule jõuda aasta lõpuks. Kui kohtunik Maili Tartu tegi katse pooli lepitada, lubas üks Pärnu linnavalitsuse esindajatest vandeadvokaat Paul Varul, et linn teeb leppimiseks tõsise katse.

Sisuliselt tähendab see Esplanaadi 10 müügihinna tagantjärele alandamist. Teine linnavalitsuse esindaja vandeadvokaat Martin Tamme on varem kohtus öelnud, et tegu oli inimliku eksitusega.

Küsimusele, kes juhtunu eest vastutab, vastas linnasekretär Tiina Roht, et esmalt tuleks ära oodata kohtuotsus. “Praegu pole veel üheselt selge, kas ametiülesannete täitmisega on linnale kahju tekitatud,” ütles ta.

Lepingule linna nimel alla kirjutanud Avarsalu oli ühtlasi majandusosakonna juhataja, kes vastutas osakonna töö eest. Lepingu ettevalmistamisel osalesid juhataja asetäitja, linnavara teenistuse juhataja Karin Pärmann ja linnavara peaspetsialist Kadri Tekko. Kõiki kolme on kohtul kavas tunnistajatena üle kuulata.

Avarsalu sõnutsi lähtus ta tehingu sõlmimisel endale antud volitusest olla linna esindaja toimingutes, mis on seotud Pärnu linnale kuuluvate kinnisasjade kasutamise, valitsemise ja käsutamisega ühes hinna ja tingimustega, mis nähakse ette linna haldusaktidega. “Antud volitus andis mulle õiguse allkirjastada lepingut ainult nende tingimustega, mis olid ette nähtud linna haldusaktidega,” teatas Avarsalu.

Ametnike eest vastutavad maksumaksjad

Avarsalu hoidus täpsustamast oma volituste piire ja vastutust ostu-müügilepingu sõlmimisel. Samuti ei soovinud ta selgitada, miks kinnistu muinsuskaitsealasse kuulumist lepingusse ei kirjutatud ja kes selle eest vastutab.

Meenutagem, et Avarsalu kinnitas oma allkirjaga, et Esplanaadi 10 suhtes ei kehti muinsuskaitsealaseid piiranguid. Müüdava vara suhtes selgusele jõudmine oli üks tema juhitava osakonna tööülesannetest.

Rohti jutu järgi oli kõnealuse tehingu ettevalmistamine mitme ametniku koostöö ja kedagi üksikult lõpptulemuse eest vastutama panna ei ole õige. Ta selgitas, et kahju hüvitamise nõude esitamiseks tuleb tuvastada kahju, ametniku õigusvastane tegevus või tegevusetus ja nendevaheline põhjuslik seos. Süü hindamisel lähtutakse võlaõigusseadusest, mille kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus.

Rohti hinnangul on eksinud ametniku või ametnike vastu ametniku varalise vastutuse sätete alusel märkimisväärses summas tagasinõude esitamine kõnealusel juhul enam kui problemaatiline. “Eelkõige vastutab ametnik kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse ametniku teenistusülesandeid, süü astet, talle antud juhiseid, töötingimusi, ametipalka, töö iseloomust tulenevat riski, teenistussuhte kestust ametiasutuses ja senist käitumist, samuti ametiasutuse võimalusi kahjusid vältida,” kirjutas ta.

Rohti väitel toob see kaasa olukorra, kus praegu kehtiva avaliku teenistuse seaduse kohaselt ei saa ametnikult nõuda enam kui kuue kuu ametipalga ja lisatasude summat. “Õiguse üldpõhimõtte kohaselt vastutab reeglina riik ja omavalitsusüksus ametniku poolt teenistuskohustuse täitmisel tekitatud kahju eest,” teatas Roht.

Notari eest võitleb advokaat

Kui ametnike eksituste eest tuleb rahakotti kergendada maksumaksjatel, siis notari vastu nõude pööramine on tunduvalt reaalsem. Herderi hagi arutamisel esindab tehingut tõestanud notari Marje Jürioja huve vandeadvokaat Siret Siilbek.

Palvele selgitada oma rolli ja vastutust Esplanaadi 10 ostu-müügilepingu puhul vastas Jürioja, et vastavalt kõneksoleva tehingu tõestamise ajal kehtinud notariaadimäärustikule oli notaril kohustus kontrollida kinnistu paiknemist muinsuskaitsealal arvutivõrgu kaudu kultuurimälestiste riiklikust registrist. “Vastavad päringud tegin tehingu tõestamisel nii kinnistu aadressi kui katastritunnuse järgi ja nimetatud päringud kinnistu muinsuskaitsealal paiknemist ei näidanud,” ütles Jürioja.

Jürioja jutu järgi on nüüdseks selgunud, et tema sooritatud päring ei vastanud tegelikkusele. Tema hinnangul võis selle põhjuseks olla, et Pärnu linn polnud esitanud andmeid muinsuskaitsealade registrisse kandmiseks.

Jürioja selgitas, et ta kasutas registrit heauskselt ja vastavalt notariaadiseadusele vastutab notar oma ametikohustuste süülisest rikkumisest tekkinud kahju eest. “Kuna ma olen kõneksoleva tehingu tõestamisel teinud kõik, mis on sellisel juhul notari kohustuseks, ei ole ma oma ametikohustusi rikkunud. Seega on ajakirjanduse poolt notarile vastutuse panemine meelevaldne ja tegelikele asjaoludele mittevastav,” väitis Jürioja.

Pärnu linnavalitsust esindava Martin Tamme sõnutsi kasutas notar andmebaasi valesti. “Kui ta oleks sisestanud “Pärnu muinsuskaitseala”, oleks ta kinnisasja muinsuskaitsealal paiknemise avastanud,” lausus ta eilsel kohtuistungil.

Sellise väitega ei nõustunud Siilbek, kes pidas piiripunktide edastamist linnavalitsuse kohustuseks. Kuna kohus selles protsessis notari käitumist ei hinda, katkestas kohtunik Maili Tartu arutelu, öeldes vaid: “Kui ma ka registrit kasutan, siis ametiisikuna pean ma olema veendunud asja sisus.”