Külapoodide kaudu levivad uudised kõige kiiremini ja poodnikke võiks koolitada kodanikuühiskonna mõistes kui sidepidajaid, järeldus SA Pärnu Vabahariduskeskuse korraldatud arutelust heaks kodanikuks olemise ja koolitusvajaduste üle.
Kohalikud uudised paneb liikuma külapood
28. aprill 2010, 09:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arutelul osalenud arvasid tarvilikuks Pärnumaa mittetulundusühingute, seltside, seltsingute andmebaasi loomist veebikeskkonnas, piirkonna liidrite koolitamist, kodanikuõpetuse kui õppeaine viimist kooliprogrammi ja sellekohaste teadmiste andmist juba algklassides.
Õhku jäi küsimus, miks ei võiks televisioonis laupäevahommikuti tutvustada kodanikeühendusi, levitada infot fondide-projektide kohta ja tekitada inimestes huvi ja algatusvõimet, selle asemel et mitu teleprogrammi näitab korraga kanapraadimist.
Leiti, et kodanikuühendused võiksid luua sotsiaalseid töökohti ning mittetulundusühingud peaksid saama seadustatud võimaluse tegelda ettevõtlusega.
Jutuotsa hoidsid Pärnu muuseumi projektijuhi Elmar Tringi õhutusel riigikogu liige, riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma, Tartu ülikooli Pärnu kolledži õppejõud Valter Parve ja jurist, MTÜ Zonta Internationali Pärnu klubi president Raja Õnnik.
Projekti “Pärnumaa tarkuseringid” lõpuseminaril “Tahan ja õpin” reastusid kodanikuühiskonna koolitusvajadus, arengu suurimad takistused ning piirkonna organisatsioon või inimene, kes oleks teabe levitamise kontaktisik. Väljendatud mõtted on vundament, millele toetudes vabahariduse edendamisele keskendunud sihtasutus oma plaane teostab ja projekte arendab.
Ideepagasis on projektijuht Malle Jürgensi sõnutsi kohtumistel Surju, Pärnjõe, Vee ja Audru rahvamajas kõlama jäänud arvamused, peale selle Pärnus kirjasaanu.
“Uurisime enne piirkonniti kohtumiste kavandamist, mida inimesed ootavad, soovivad. Taheti midagi uudset ja nii lõppesidki arutelud ühislaulmisega,” mainis Jürgens. “Üks kitarri saatel eeslauljaid Elmar Tringi kõrval oli Mati Raidma, kes rääkis enda elust ja tööst riigikogus ning sellest, kuidas ta on jõudnud poliitikasse.”
Raidma nentis, et projekti raames toimunud vahetud kohtumised maarahvaga olid mõttetihedad.
“Ei sõltu asula suurusest - kas siis Pärnu linn või väike Vee küla - see, millised inimesed seal on ja kas nad on aktiivsed või mitte,” nentis Pärnumaalt Toompeale valitud Raidma. “Kõikjal leidub häid ja vahvaid inimesi, kellel on mõtteid ja kes sooviksid neid jagada. Kuigi mind pani mõtlema see, et millegipärast teatakse meie tööd natukene teistmoodi ja minu arust teinekord nagu ekslikult tehakse üldistusi.”