Mulle on Pärnu Postimehes jäänud silma halvustavad artiklid Pärnu haigla ja tema personali aadressil. Ikka leiab keegi, et talle on liiga tehtud või pole ta rahul teenindusega. Mina tahan oma hiljutise kogemuse põhjal hoopis vastupidist väita: pole tähelepanelikumat kollektiivi kui Pärnu haiglas.
Tellijale
Hoolivus turgutab
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kallid inimesed, kus oleme siis, kui meid teenindatakse hästi? Miks lahkuvad sajad tervenenud patsiendid, kes enda peal tundnud meditsiinipersonali heasoovlikku hoolitsust, kellelegi avalikult tänusõnu ütlemata? Miks unustame tunnustamast arstide ja õdede professionaalsust? Miks ei märka me hooldajate südamlikku lahkust?