Kui talvel kardeti, et ummuksisse jäänud järvede kalad on hukkumisohus, on nüüdseks selgunud, et tänu õigel ajal saabunud kevadele ja kõrgele veetasemele kalad siiski pääsesid.
Kalad pääsesid talvel ummuksisse jäämisest
1. mai 2010, 11:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veebruari lõpus puurisid kohalikud Pärnumaal Ermistu järve auke ja pumpasid traktoriga vett ümber, et vee alla kriitilise piiri langenud hapnikusisaldust tõsta. Sarnane tegevus käis Kaisma Suurjärvel ja Klooga järvel, ehk mujalgi, vahendas
.
Kui palju sellest abi oli, ei oska täpselt keegi öelda, aga ühtki surnud kala pole Kaisma järve äärest leitud. Kohalik mees, turismiettevõtja Kalju Metsoja peab kalade elupäästjaiks aga hoopis kopraid.
"Ma arvan, et meid siin sissejooksul abistasid koprad, sest sissejooksukanal oli kopraauke tugevalt täis ja eks vesi siis sai väheke hapnikku juurde. Kaisma järve kala on, jah, elanud talve korralikult üle," rääkis Kalju Metsoja.
Keskkonnaamet palus nädal tagasi kõigil Eestimaa elanikel, kes oma kodu lähedal asuva veekogu juures surnud kalu on märganud, sellest teada anda. Saabus vaid kaks teadet ja sealgi hukkusid kalad kunstlikes kodutiikides. Looduslike veekogude kalad pääsesid tänu soodsate asjaolude kokkulangemisele.
"Põhjused on veekoguti tõenäoliselt erinevad, aga eks päästis kõrge veeseis ja lõpuks saabunud kevad, mis värsket vett veekogudesse juurde tõi, eelkõige hapnikurikast vett," rääkis keskkonnaameti vee-elustiku spetsialist Aimar Rakko. "Kas nüüd lugeda seda kalade päästmisaktsiooni, mida inimene ette võttis, ka edukaks, seda on raske hinnata. Klooga järve puhul näiteks see olulisi tulemusi ei andnud, vähemalt hapnikusisaldus järvevees ei tõusnud."
Kohalikud ei kahetse, et talvel kõvasti vaeva nägid. Isegi kui nende tegevuse tulemuslikkust täpselt mõõta ei saa, usuvad nad, et hea tahe maksab ka midagi.