Kui meie esivanemad sadu aastaid tagasi rannaaladele karjamaad rajasid, lähtusid nad eelkõige praktilisest aspektist: rannaalal ei pidanud karjamaa loomiseks puid raiuma ja rohkesti leidus loomade toiduks sobivat taimestikku.
Tellijale
Annely Reinloo: Kõik koos Pärnu randa: suvitajad, linnud ja loomad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle tagajärjel kujunes kariloomade ja looduse koostöös avatud maastik, mis sobib pesitsemiseks paljudele linnuliikidele, nagu kiivitaja, niidurüdi, liivatüll, tutkas jt. Ühel hetkel leiti, et loomad ja linnud ei sobi omavahel kokku, sest loomad võivad lõhkuda lindude pesi ja tallata katki nende mune.