Tallinna tehnikaülikooli teadlased valmistavad kalakujulise sensori, mille abil oleks tulevikus võimalik uurida paisutammidele rajatud kalapääse kala enda vaatenurgast, et teada saada, miks ühed pääsud toimivad kalu läbilaskvalt, teised mitte.
Kalu hakatakse uurima nende enda vaatevinklist
/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
25. jaanuar 2014, 10:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegu on Eesti-Soome-Saksa teadlaste ühisprojektiga FishView, milles kalakujulise sensoriga, nn robotkalaga, püütakse üles tähendada tingimused, millega tuleb siirdekaladel kalapääsudest ülesvoolu ujudes rinnutsi seista.
Tehnikaülikooli biorobootika keskuse teadur doktorant Gert Toming, kes on osaline “robotkala” valmistamisel, on pärit Pärnumaalt Paikuselt. Toming ütles, et on seetõttu hästi kursis Sindi paisu kalapääsu problemaatikaga.
“Kõnealune projekt algab käesoleva aasta aprillis ja kestab kolm aastat,” sõnas Toming. “Tegemist on teadustööga, mille eesmärk on töötada välja uus tehnoloogia erinevate kalapääsude täpsemaks uurimiseks, ehk siis meie eesmärk pole konkreetsete kalapääsude uurimine, vaid üldisemate võimaluste loomine kalapääsude efektiivsuse selgitamisel.”
Tominga sõnul on eelkõige vaja kindlaks teha tingimused, miks siirdekalad kalapääsusid omaks ei võta. “Loodavat tehnoloogiat saab tulevikus kasutada, et hoida ära mittetoimivate kalapääsude ehitamist,” lisas ta.
Robotkala kujutab endast kalakujulist sensorit, mis ise vees ei liigu, seega on selle robotiks nimetamine liialdus.
“Kolme aastaga peame valmis saama sensori, seadmestiku ja uurimismetoodika, kuid selleks, et saaks hakata andma soovitusi millegi ehitamiseks või ehitamata jätmiseks, kulub ilmselt rohkem aega kui kolm aastat,” võttis Toming maha lootuse, et võib-olla just Paikuselt pärit mehe tehtud sensor aitab lähitulevikus rajada kalu läbilaskva pääsu Sindi vabriku paisule.
Katseid sensorikalaga hakatakse tegema Eestis ja Saksamaal, osa tulemuste teaduslikust analüüsist teevad Soome teadlased.
Toming rõhutas, et kalapääsusid on varemgi uuritud, aga sootuks teistsuguse tehnika ja metoodikaga.
“FishView projekt on uudne, luuakse tehnoloogia, mis võimadab saada vee voolukiirusest ja struktuurist pildi, nagu päris kala saab oma küljejoonega,” ütles teadur.