Vallad välistaksid tuulikute paigutamise metsa

Anu Jürisson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Pärnumaal alles püütakse arendada tuuleparke, siis Läänemaal on mitu parki juba töös.
Kui Pärnumaal alles püütakse arendada tuuleparke, siis Läänemaal on mitu parki juba töös. Foto: Urmas Luik

Ajakava kohaselt valmib nelja maakonna (Hiiu-, Saare-, Lääne- ja Pärnumaa) tuuleenergeetika teemaplaneeringu eskiislahendus septembris-oktoobris.


Seejärel toimuvad eskiislahenduse ja keskkonnamõju hindamise aruande avalikud arutelud. "Sügiseks loodame teemaplaneeringuga jõuda selguseni, millised oleksid potentsiaalsed alad," tähendas planeeringu konsultant Kuido Kartau Hendrikson & Ko-st.

Pärnu maavalitsuse planeeringutalituse töötajate Tiiu Pärna ja Raine Viitase selgitust mööda on Pärnumaa vallad esitanud oma esmased seisukohad, sama pole veel teinud teiste maakondade kõik omavalitsused. Nii Pärnumaa vallad kui riigimetsa majandamise keskus (RMK) paigutaksid tuulepargialad eelkõige ammendatud turbamaardlaisse ja välistaksid metsa.

"Me pole tahtnud otseselt vallavalitsuse ega volikogu otsuseid, vaid oleme istunud koos ja arutanud. Kes joonistas kaardi, kes tahtis veel kodus mõelda, kes lasi oma seisukohad volikogust või vallavalitsusest läbi. Tegemist on töövariandiga, mis võib muutuda," rääkis Viitas.

Pärnumaalt on resoluutseim Häädemeeste vallavolikogu otsus mitte algatada oma vallas ühtegi tuuleparkide detailplaneeringut. Seal on arendajate huvi olnud ühtlasi agressiivsemaid.

Tahkuranna valla planeerimisnõunik Maia-Liisa Kasvandik nentis, et vald ei ole veel uue üldplaneeringu kehtestamiseni jõudnud ja töörühm kaalub võimalust välistada valda tuuleparkide rajamine. Volikogusse pole see teema otsustamiseks jõudnud.

Esmane või lõplik otsus

"Kui on tulnud otsus, et meie valda tuulikuid ei tule, siis nelja maakonna teemaplaneering sellest üle minna ei saa. Kohaliku omavalitsuse otsus on püha ja puutumatu," kinnitas Kartau.

Samal ajal pidas Kartau keskkonnamõjude hindaja seisukohalt paremaks, kui valdadelt tulevad mõneti ebaselged otsused, sest teema ei ole omavalitsustele ega elanikele lõpuni arusaadav.

"Kui infot on vähe, ei ole mõtet teha lõplikke otsuseid ega panna enda võimalusi lukku: ei tuulikutele! See võib olla kena loosung, aga võiks olla pigem "Ei halbadele lahendustele!".

Näiteks kui tuulikute paigutamine metsa tundus veel kümme aastat tagasi mõttetu, siis praeguse tehnoloogiaga ei pruugi see olla halb mõte. Kindlasti on eesmärk seda igatpidi selgitada ja lõpuks teha teemaplaneeringu kehtestamise otsus nii targana, kui me selleks ajaks kõik koos oleme," selgitas Kartau.

Konsultant kinnitas, et teemaplaneeringus käsitletakse kõiki maakondi jätkuvalt kogu territooriumi ulatuses, kuid pannakse tingmärk nende valdade juurde, mis on deklareerinud end tuulikutevabana. "Võib juhtuda, et mõni vald otsustab poole aasta pärast oma seisukohti muuta," märkis Kartau.

Metsa poolt ja vastu

Viitas märkis, et valdade esitatud töövariandid kantakse kokku ühele kaardile. "Valdade üleüldine mõte oli, et metsa ja väärtuslikele maastikele tuulikuid ei taheta. Et esialgu kaardil märgitud väga väikesed alad jätaks välja ja leiaks suuremad kohad," avaldas Raine Viitas.

Samamoodi RMK kirjaliku seisukohaga leidis mõnigi vald, et tuulikud ei sobi metsa, kuid passiksid inimasustusest kaugele jäävatesse vanadesse turbamaardlatesse. RMK ei nõustunud sellega, et majandatav riigimets on teemaplaneeringu esmases versioonis vaikimisi loetud sobivaks tuuleenergia tootmise ja tuulikute püstitamise alaks.

Kuna tuulikute rajamisega kaasneb osa metsamaa raadamine ning maa sisse paigaldatud elektrikaablid, tuulikute juurdepääsuteed ja elektriõhuliinid killustavad metsamassiivi, on RMK soovitanud lugeda ka majandatavad riigimetsad tuuleenergia tootmiseks tõenäoliselt sobimatuks alaks.

Selle asemel võiks sobivad alad leida ammendatud või peagi ammenduvail turbaväljadel, näiteks Tootsi Suursoos.

"Toetame seda seisukohta (kasutada ammendatud turbaalasid, toim) nii Tootsis kui Lavassaares. Kuid praegu on kõik lahtine, kõiki variante kaalutakse," kinnitas Tiiu Pärn.

Kartau avaldas kahtlust, et RMK ei pruugi samamoodi olla kursis tuuleenergeetika tehnoloogilise arenguga.

"Rootsis näiteks on tuulegeneraatorite metsapanek tavapärane. Ja kui RMK metsakasvatamise eesmärgiks on tulu teenimine, küsiksin kodanikuna küll: miks RMK ei mõtle lisatulu teenimise peale? Ta saab nii metsast puitu kui 150 meetri kõrguselt teise saagi veel, kui see ei ole vastuolus mingite muude asjaoludega," arutles konsultant.

Lisades, et teede alla kaob küll hektar ära, aga majanduslikus mõttes hektar puidu kasvatamist on igal juhul vähem tulus kui sinna tuulik panna. Kaablid pannakse teede alla ja kui metsa on tehtud korralikud teed, tekib parem võimalus metsaveoks.

Kartau nentis, et RMKga tuleks veel arutada, mis neid täpselt häirib.

Viitas märkis, et kui arendajad on soovinud teemaplaneeringus broneerida maad, siis märtsis-aprillis teemaplaneeringu keskkonnamõjude hindamise programmi avaliku väljapaneku käigus elanikelt laekunud ettepanekud-vastuväited on enamasti seotud palvega hinnata hoolikalt keskkonnategureid: müra ja vibratsiooni, lubatavat kaugust elamutest.

Müra ja emotsioonid

"Selleks keskkonnamõju hindamine toimubki, et kaaluda nii poolt- kui vastuargumente," selgitas Viitas. "See on planeerimisseaduse üks põhimõtetest, et kaalutakse igasuguseid huvisid. Kui üks inimene ütleb, et talle ei meeldi või ta ei taha, siis teistpidi peab kuulama sedagi, kellele meeldib ja kes tahab."

Pärn nentis, et seadusandlikest normidest on Eestis olemas vaid müranorm ja puuduvad selged kriteeriumid, kui kaugel peaks eluase tuulikust olema. Müra kõrval võib hakata igapäevaelu segama varjutus. "Seetõttu on äärmiselt raske see kaalumine, sest mängima hakkavad emotsioonid," tunnistas ta.

Pärn tõi näiteks Aulepa tuulepargi, kus Suur-Nõmmküla külaseltsi eestvedaja väidab elanikel olevat tekkinud tervisehädasid, kuid selle kohta puudub terviseuuring.

Pärna sõnutsi tunnistas Aulepal käinud terviseameti esindaja, et müranormid vajavad Eestis ülevaatamist just sellest printsiibist lähtudes, kas lubatud 45 detsibelli kestab paar päeva või kogu elu.

Pärn nentis, et terviseuuringuid võiks näiteks Aulepa baasil teha terviseamet ja siis saaks nende tulemusi arvesse võtta. Teemaplaneeringu käigus seda teha ei saa, kuid mõtteis on korraldada sotsioloogiline küsitlus.

"Kõik valupunktid tuleb läbi kaaluda ja lõpptulemusena võimalikult head kriteeriumid neljas maakonnas kokku leppida, et edasi juba detailplaneeringuga määrata tuulikute konkreetsed asukohad," kinnitas Pärn.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles