Oleme vabad, ja sellega harjunud. Nii harjunud, et oma endastmõistetavuses muutub vabadus igavaks, kui mitte rahulolematust tekitavaks. Ometi näitavad viimased kümme päeva meie kunagiste saatusekaaslaste seas Kiievis, kui eksitav ja uinutav see endastmõistetavus võib olla. Ukrainlased on meile oluliselt lähemal – ajas, ruumis, saatuses –, kui me sageli oleme valmis tunnistama.
Tellijale
Toomas Hendrik Ilves: Mis toond on meid siia, see enam edasi ei vii
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõelgem siis oma iseseisvuse sünnipäeval nendelegi, kes iseseisvuse ja vabaduse nimel surevad, ja hinnakem kainelt meie endastmõistetavat rahulolematust.