Pärnu andis 126 sinimustvalge lehvides au Eesti lipule

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõneleb Eesti lipu seltsi esimees Trivimi Velliste.
Kõneleb Eesti lipu seltsi esimees Trivimi Velliste. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Eesti lipu päeva tähistamine algas 4. juuni õhtul päikeselises ja tuulises Pärnus Rüütli platsil, kus arvuka rahvahulga silme ees lehvis 126 sinimustvalge kangas.

Mihkel Lüdigi meeskoori lauljad kogunesid Vabariigi väljakuulutamise ausamba kaare alla ja tervitasid kohalolijaid Eesti hüminga. Kõnelesid Pärnu maavanem Andres Metsoja ja Pärnu abilinnapea Annely Akkermann. Mängis Pärnu noorte puhkpilliorkester Rein Vendla juhatusel.

“126 lippu on uhkelt rivistunud siia, ajaloolise Endla rõdu ette, need lipud toovad meile tervitusi minevikust – iga lipp ühe aasta kaupa,” kostus kuulajateni Eesti lipu seltsi esimehe, riigikogu liikme Trivimi Velliste hääl.

Velliste meenutas, et laulja Tõnis Mägi nimetas aasta tagasi Tartu ülikooli aulas meie sinimustvalget Eesti triipkoodiks, sest need värvid võtavad lehvival kangal ühtseks sõnumiks kokku meile kõige olulisema.

“Meie värvikolmik tuli siia ilma läbi alanduse, läbi heitluse, läbi katsumuste,” rääkis Velliste. “Lipu pühitsemisest Otepääl kuni oma riigi väljakuulutamiseni siit, Endla rõdult, kulus 34 aastat. Kuid ka sellest murranguhetkest edasi pidi see lipp läbi rakuste endale teed rajama, ennekõike Vabadussõjas.”

Velliste tuletas meelde, et vaid ühe kolmandiku kõigist 126 aastast oleme võinud oma lippu vabalt heisata ja seda, kahe kolmandiku vältel on see olnud meile keelatud.

Muinsuskaitseliikumine tõi 1988. aastal taas sinimustvalge avalikult tänavatale, rahvusvärvides lipust on saanud meie ühisosa, mis meid ühendab ja liidab.

“Aga midagi ei kingita meile niisama, meie vabadust ei hoita hõbekandilul,” rõhutas Velliste. “Iseäranis oluline on, et seda mõistaksid Eesti noored, kes seisavad ju oma isade ja vanaisade õlgadel. Tähtis on, et meie noored, kes on kiiduväärsel hulgal täna siia endla rõdu ette kogunenud, oskaksid teraselt silmapiiri taha vaadata. Eesti lipu tulevik on ju noortekätes, lippu hoides hoiavad nad Eestit, lippu kandes viivad nad Eestit tulevikule vastu, nad loovad Eesti uueks, jättes eesti meele ja vaimu samaks.”

Eesti lipu päeva tähistati riigis 4. juunil seitsmendat korda, alates 2004. aastast.

Pärnu lipu päevade mõtte algatas Tõnu Simson. Liputoimkonna tuumikus on Eesti lipu seltsi, ühiskonnaõpetajate seltsi, IRLi ja Pärnu väärikate klubi liikmed.  

“Meie eriline tänu kuulub Heldur Paulsonile, Ago Kunglale, Mari Suurväljale, Urmas Saardile, esiletõstmise on ära teeninud AS Pajo ja Pärnu linnavalitsus, kelle abi ja tugi on asendamatu,” märkis Velliste.

Eraldi nimetas Eesti lipu seltsi esimees kahte kooli, need on Sindi gümaasnium ja Pärnu Vene gümnaasium. Neist Sindi andis Eesti lipu austamise tavasse kiiduväärse panuse juba jüripäeval, kui kooliõuel lehvis 55 sinimustvalget kandelippu.

“Pärnu Vene gümnaasium pälvib erilisi kiidusõnu selle eest, et sealsed noored olid kõige varmamad tulema siia nende 126 hulka, kes praegu lippe hoiavad. See kool on teistele eeskujuks,” rõhutas Velliste.

Lippude lehvides, puhkpilliorekstri saatel, suundus rahvas Rüütli platsilt rongkäigus Ammende villa aeda, kontserti kuulama. Ülevat pidupäevatunnet lisasid üritusest osasaajate lipukesed, mida platsil jagasid kõnede pidamise eel rõõmsalt neiud. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles