Juhani talu upub tee poolt rohelusse, nurga peal on nüüdisaegsele ehituskunstile kohta kätte näitavalt püsti maakividest müür ja külarahvas kõneleb vanaperemehe kangusest. Sel mehel olnud kodus kaks seinakella, neist ühe seierid näidanud põhimõtteliselt Eesti aega. Ja raadio oli sätitud nii, et võttis nõukogude ajal keelatud jaamu, Soome uudiseidki.
"Vive Tolli käis siin suvitamas, ükskord: Vive tuleb alla, mees ei tule. Hüüab siis mehele, et "vana, tule alla, pole sul seal vaja midagi kuulata, isa kuulas mul ju sama jaama!"" räägib Juhani talu peremees Hendrik Raist.
Temagi jutust aimub kangust ja kriitilist suhtumist sellesse, mis vääriti. Näiteks odavasse Poolast toodavasse toidukaupa, mis Eesti põllumajandust suretab ja viimsegi lehma on külavahelt vorstiks teha saatnud.
Hendriku jutu järgi asustasid Värati nina Jüriöö ülestõusuga seotud muistsed vabadusvõitlejad, sest siia, vabatsooni, ei ulatunud ordumeeste käed. Esimest korda mainivad kirjalikud allikad Värati küla Jüriööst võttes 191 aastat hiljem.
Mereäärse koha elu lükkasid käima kanged meresõitjad, kes kasvavatesse linnadesse vedasid ehitustöödeks rannast raudkive ja metsamaterjali, sihtsadamad olid Pärnu ja Riia. Värati külas tekkis tugev laevaselts, 1894. aastal valmis esimene purjelaev, kahemastiline kaljas Ella.
Tõstamaa munitsipaalettevõtte Sufe elektriku Hendrik Raisti vanavanaonud ja vanaisad on olnud merekarud, reederid, tüürimehed ja kaptenid, kes seilasid suurtel meredel. Neist üks, samuti Hendrik Raist, oli osanik koduküla meestele kuulunud kolmemastilisel purjelaeval Planet ja sõitis pootsmanina jäälõhkujal Jüri Vilms.
"Minul ei ole siit kusagile minna," ütleb vähese jutuga Hendrik, teades, kui tugevad juured on Juhani talul.