Alanud on massiline kahepaiksete kevadränne talvitumispaikadest sigimiskohtadesse, mistõttu korraldab Eestimaa looduse fond (ELF) koos vabatahtlikega konnatalgud „Konnad teel(t)“, et abistada rändavad kahepaiksed ohutult üle maanteede.
Konnad ootavad talgulisi appi
9. aprill 2014, 11:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Konnatalgute lehel on ennast seni kirja pannud 26 konnatalgu korraldajat, keda ELF on koolitanud ja aidanud varustuse leidmisel. Lisaks on ennast registreerinud umbes 100 talgulist, kes on valmis vajadusel konnadele appi ruttama.
Samuti kutsutakse üles kõiki inimesi märkama konnade rändamise kohti ja nendest teada andma Facebooki lehel „Konnad teel(t)” või kodulehel elfond.ee/konnadteel. See aitab planeerida maanteedele loomade rändeks tunneleid, mis tulevikus kergendavad vabatahtlike tööd. Juba teadaolevaid konnarände kohti näeb kodulehel oleval kaardil.
Pärnumaal on konnade rändamise teed Audru vallas Audrus ja Papsaare lähistel, Saarde vallas Pihke, Viisireiu, Kalita ja Saarde külas ning Tõstamaa vallas Männikuste külas.
Lisaks kahepaiksete üle tee aitamisele toimub, nii nagu eelmistelgi aastatel, konnade loendamine liigiti. Kahel eelmisel aastal päästeti ja loendati kokku ligemale 28 000 kahepaikset.
Aktiivsel konnarände perioodil tasub olla ettevaatlik autojuhtidel, kes pimedal ajal liiguvad rändega ristuvatel maanteedel. Tee kõrval kollaste vestidega ja pealampidega vabatahtlikke märgates tuleb autojuhil olla väga tähelepanelik ja vajadusel vähendada kiirust. Sobiva ilma korral kestab aktiivne ränne neli-viis ööd.
„Konnad teel(t)“ on Eestimaa looduse fondi kolmandat aastat korraldatav aktsioon, mille eesmärk on pöörata tähelepanu rände ajal maanteedel massiliselt hukkuvatele kahepaiksetele, tõsta inimeste teadlikkust looduses olulist rolli mängivatest kahepaiksetest ja teada saada konnade rändepaikadest kogu Eestis. Saadud info aitab teadlastel ja rändeinfospetsialistidel tulevikus paremini planeerida maanteedele vajalikke loomatunneleid.