Oht on ja jääb

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Relvad. Foto on illustreeriv.
Relvad. Foto on illustreeriv. Foto: URMAS LUIK/PRNPM/EMF

Teadaoleva ajaloo jooksul on idanaaber meile kallale tunginud üle kolmekümne korra. Peale Eesti-Vene 1920. aasta rahulepingu allakirjutamist lõpetas Jaan Poska oma kõne Asutavas Kogus sõnadega: ”Maitskem rahu, aga hoidkem alal ja kasvatagem oma sõjalist jõudu.“

2004. aastal taheti loobuda totaalkaitsest, panustades täiega NATO abile. Taheti likvideerida kohustuslik sõjaväeteenistus, tõrjuda pealinnast välja sõjasadam. Kaitseminister tahtis luua palgaarmee, sest Vene ohtu ei olevat.

Seoses Ukraina sündmustega ei saa me loota ainult NATO vihmavarjule, vaid peame end ka ise kaitsma. Oht idast pole kuhugi kadunud.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles