Osaühingu moodustamine 40 000kroonist kapitali sissemakset kohe alguses tegemata on kindlasti paljudele oma ettevõtte loomise peale mõelnud inimestele meelt mööda. Sellise võimaluse riigikogu töös olev äriseadustiku muudatus seaduseks saades pakub.
Urmas Klaas: Ettevõtlusega alustamine läheb lihtsamaks
15. juuni 2010, 09:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsusliidu juhtpartneri Reformierakonna eestvõttel oleme parlamendis ja valitsuses keskendunud tõsistele eesmärkidele, kuidas luua Eesti majanduse arenguks selliseid väljavaateid, et ületada majanduskriis ja et meie rahvuslik jõukus kasvaks edaspidigi.
Kindlasti on siin väga tähtsal kohal meetmed Eesti ühinemiseks eurotsooniga. Me oleme raskel ajal panustanud Eesti riigieelarve distsipliinile ning teinud selleks keerulisi valikuid. Maastrichti rangete kriteeriumide täitmine ja positiivsed sõnumid meie riigi euroküpsusest on juba toonud Eestisse investeeringuid ja kujundavad tulevikuski ettevõtluskeskkonda selliselt, et meil on põhjust rõõmustada uute töökohtade üle. Seda igas maakonnas.
Kiiremini ja valutult
Pean oluliseks, et nende otsustega samal ajal tegeleme sellega, kuidas ettevõtlusega alustamine senisest lihtsamaks muuta ja Eesti inimestes aktiivsust kasvatada.
Ettevõtte asutamine osaühingu vormis ja kapitali sissemakseid kohe tegemata on üks väga olulisi samme, et meie inimesed võiksid kiiresti ja valutult oma head ideed ettevõtluse vankri ette rakendada.
Eurobaromeetri uuring ei näita meid selles suhtes just kõige paremas valguses: küsitluse järgi pole ligi pool Eesti elanikest kunagi mõelnud ettevõtluse alustamise peale ja vaid kaks protsenti meie inimestest nimetas oma põhiliseks elatusallikaks ettevõtluse omanikutulu.
Riik on loonud mitu võimalust, mis peaksid ettevõtlusele tuult tiibadesse andma ja nõnda majanduskeskkonda elavdama. Tunnustan justiitsministeeriumi selle konkreetse seaduseelnõu eest ja lisan, et Rein Langi juhitava ministeeriumi eestvõttel on rakendatud muidki olulisi ettevõtlusega varasemast lihtsamalt alustamise viise.
Mõni näide. Ettevõtte registreerimine interneti teel, ettevõtjaportaali ellukutsumine, majandusaasta aruande esitamine internetis, elektrooniline äriregister (e-äriregister nagu e-riigile kohane).
Eesti riigi käes on, muide, kõige kiiremini interneti vahendusel osaühingu asutamise maailmarekord. Kulus 18 minutit ja 5,3 sekundit, kui üks tubli Eesti ettevõte (Hanketeenused OÜ) oma registreerimisega valmis sai.
Peale selle, et ettevõtjaportaal võimaldab ID-kaardiga tegutsedes märgatavat ajavõitu Eesti ettevõtjale, tunnustab Eesti ettevõtjaportaal Belgia, Portugali, Leedu ja Soome ID-kaarte ning võimaldab nende riikide ettevõtjatel Eestis paljusid äritoiminguid kärmelt ajada. 70 protsenti kõigist äriühinguist, sealhulgas 40 protsenti osaühinguist, on asutatud selle portaali vahendusel.
Osakapitali sissemakse
Oleme siin Eestis kiire asjaajamisega üsna harjunud, seepärast meenutan võrdluseks Eesti üliõpilaste eksperimenti Kreekas. Tudengid üritasid seal oma ettevõtet registreerida ja pidid selleks eri dokumentidele koguma kümmekond allkirja.
Selleks kulus üle 30 päeva ning lõpuks teatas “abivalmis” ametnik, et osa allkirju on ikka puudu ja mõni on tegelikult üle, see tähendab tarbetu. Eestlased loobusid oma ettevõtte loomisest Kreekas.
Siiani on üks komistuskive ettevõtte asutamisel olnud osakapitali sissemakseks puuduv raha. See on probleem eriti praegu, tööpuuduse tingimustes.
Mõtleme korraks näiteks käsitöömeistrite peale. Neid tublisid inimesi on pea igas Eesti külas. Käsitöömeistri kõige tulutoovam aktiva on tema käed, kuid esialgu ei ole tal raha (40 000 krooni), et osamakset teha.
Ajapikku, kui äri edeneb, tekib kasum ja võimalus osakapitali sissemakset teha, seda tehaksegi. Selliselt ei saa rahapuudus enam komistuskiviks potentsiaalsete ettevõtete loomisel.
Seadusemuudatus ei tähenda, et sissemakseta registreeritud osaühingus ei vastuta osanik(ud) firma kohustuste eest. Ettevõtluses vastutuseta ei saa.
Kuigi osanikud ei maksa osakapitali kohe sisse, jäävad nad tegemata sissemakse ulatuses isiklikult vastutavaks ettevõtte kohustuste eest. Kõnealune reegel on vajalik, et kaitsta ettevõtte võlausaldajaid.