/nginx/o/2008/12/29/110489t1ha935.jpg)
Tänavu 30. aprillil möödub 150 aastat eesti luuletaja ja proosakirjaniku Juhan Liivi sünnist. Sündmust tähistatakse kolmapäeva õhtul Pärnu raekojas kirjanikule pühendatud mälestusõhtuga.
Juhan Liivi sünniaastapäeva tähistatakse mälestusõhtuga
29. aprill 2014, 11:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juhan Liivi mälestusõhtul loevad kirjaniku luulet Krista Nõmm, Liina Hansen, Jaak Känd ja Jaak Eamets. Esinevad Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor ning Kristali(i)na oma luulekavaga "Rändaja".
Mälestusõhtul raekojas on vaatamiseks välja pandud Pärnu keskraamatukogus olevad Juhan Liivi teosed.
Juhan Liiv on olnud eesti kirjanduse hull geenius, kirjanik, kelle loomingu kestvam osa on kirjutatud nimelt vaimse murdumise järel. Tema luuletusi hakati avaldama taas alates 1903. aastast. Noor-Eesti tõstis ta pjedestaalile, Gustav Suits pani kokku tema esimese kogu "Luuletused" (1909 ja 1910). See Kristjan Raua illustratsioonidega luulekogu on olemas Pärnu keskraamatukoguski.
Pärnu keskraamatukogu kogudes on olemas nii 20. sajandi esimesel poolel välja antud Liivi teoste esmatrükid kui ka hilisemad. Uusim on 2013. aastal ilmunud Jüri Talveti koostatud Juhan Liivi luule valikkogu "Lumi tuiskab, mina laulan". Liiv astus eesti kirjandusse huvitava rahvapärase jutukirjanikuna, kelle ajalehejutud, eriti "Peipsi peal", olid omas ajas värsked ja huvitavad. Tema kolm pikemat proosateost "Käkimäe kägu" (1893), "Vari" (1894) ja "Nõia tütar" (1895) olid Eduard Vilde ja August Kitzbergi kõrval eesti külaproosa alusteosteks. 1904. aastal ilmus Juhan Liivi "Kirjatööde kogu", mida võib ka väljapanekul raekojas näha.
Juhan Liivi "Kogutud teosed" (1921–1935), mis on samuti raekojas vaatamiseks, koostas Friedebert Tuglas, kes luuletusi mõnikord stilistiliseltki kohendas. Tekstoloogiliselt autentsed Liivi luuletused on publitseerinud Arne Vinkel "Teostes" (1954) ja koondkogus "Sinuga ja sinuta" (1989).
"Suurima panuse eesti kirjanduslukku andis Juhan Liiv luuletajana. Tema luulele on iseloomulikud valuline messianism ja prohvetlus, lihtne ja vahetu loodusekujutus, kõneline intonatsioon ja rahvaluulelised kordused," tõi luuletaja kohta välja Pärnu keskraamatukogu turundusjuht Krista Visas.