Laupäeval toimus Nurmenuku puhkekeskuses Viktoria Kaasiku tallis teine künnipäev, kus teenekad koolitajad Peeter Nurmik ja Maie Kukk demonstreerisid Eesti raskeveo hobustega vanu põllutöövõtteid.
Nurmenukul peeti taas künnipäeva
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Künnipäeval vedrutati, künti põldu, aeti vagusid ja isegi kartul pandi maha, ja seda kõike tehti hobustega, nagu tegid seda meie esivanemad.
Esimesena toodigi kohale talu vapihobune, Eesti raskeveo täkk Kuningas ning rakendati adra ette. Adrakurgi hoidma võisid tulla kõik, kes vähegi tahtsid või julgesid. Mitmeid, kes esimest korda adraga tööd tegid, saatsid vahvad naljad, nagu näiteks: kõverasse vakku mahubki rohkem; näe, sinna paistabki päike paremini sisse. Kogu see toimetamine ja nali hoidis terve päeva mõnusat ja lustakat meeleolu. Ka Igor Mang vabastas jalad jalanõudest ja astus adra taha, Peeter Nurmik samal ajal hobust ohjates.
Kuna päev oli kuum ja kündjaid palju, lasti Kuningal puhkama minna ja vedrutamiseks toodi tallist suur ja võimas Saksa külmavereline täkk Famos. Tema töötahe ja -asendid olid ääretult head ja ideaalsed sellele, kes tahaks oma talutöid teha hobusega, kauba peale hea veotahe ja kuulekus.
Vagude sisseajamiseks oli tööjärjekord jõudnud tubli 18aastase raskeveo ruuna Kaimarini. Tublid naised Viktoria Kaasik ja Maie Kukk panid kärmelt kartulid kenasti vaopõhja ritta ja Kaimaril oli jälle tööd, et vaod kinni vedada.
Midagi erakordselt rasket nendes põllutöödes pole, selgitas Kaasik. Peab vaid mõnda lihtsat töövõtet teadma ja nendega harjuma.
„Künnipäeva mõte ja eesmärk seisnebki Eesti raskeveo hobuste propageerimises. Neid on juba terve sajand põllutööde tegemiseks sihiteadlikult aretatud. Nüüd peab andma praktilise ülevaate keskkonnasõbralikust majandamisest, mis säilitaks ja arendaks oskust hobustega põllutööde tegemisel eestlaste noorema põlvkonna seas. Kindlasti on see keskkonnasäästlik tegevus – kaeramootoriga saab igal juhul maalapi üles tehtud nii, et keskkond ei reostu”, rääkis Nurmenuku talu perenaine.