Aastaid oleme Eestis unistanud läbida rongiga vahemaid niisama kiiresti, kui see on võimalik Euroopas, kus mitusada kilomeetrit tunnis kihutav rong on mugav ja eelistatud liiklusvahend.
Vilja Savisaar: Euroopa toetab Rail Baltica projekti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Parlamendi transpordi- ja turismikomisjoni delegatsioon külastas juuni alguses Eestit ja Lätit eesmärgiga selgitada, milline on Rail Baltica ja Euroopa-Venemaa piiri ületuse tulevik.
Rail Baltica on oluline
Rail Baltica on Eestile ja Baltimaadele tervikuna oluline põhjast lõunasse ulatuv raudteeprojekt, mis ühendaks Tallinna Poola pealinna Varssaviga Läti ja Leedu kaudu. Praegu kasutavad Balti riigid põhja-lõunasuunaliseks rahvusvaheliseks reisijate- ja kaubaveoks raudteed vähe. Olemasolev põhja-lõunasuunaline teedevõrk on halva kvaliteediga. Teeninduse tase ja kiirus on madal ning ülejäänud Euroopa Liidu riikide puhul takistavad raudteed kasutamast eri standardid, eelkõige isesugune rööpmelaius.
Rail Baltica peaeesmärk on arendada kõrgekvaliteedilist reisijate- ja kaubavedu Balti riikide ja Poola ning ülejäänud ELi riikide vahel Varssavis asuva keskuse kaudu. Paranenud raudteeliinid tagavad senisest tõhusama maismaaühenduse Balti- ja Põhjamaade (eelkõige Soome) vahel. Toimiv raudteeühendus toob kasu keskkonnalegi, leevendab ummikuid Euroopa maanteedel, parandab pääsu Balti riikidesse ja kiirendab projektis osalevate riikide regionaalarengut. Hea ja majanduslikult tõhus transpordisüsteem on tugeva majanduskasvu säilitamise ja Euroopa lõimimise eeldus.
Kohtumisel Läti transpordi- ja kommunikatsiooniministri ning Läti Raudtee esindajatega selgus kahjuks, et Läti esindajad ei väljendanud entusiasmi Rail Baltica tuleviku suhtes, otsides pigem põhjusi, miks kõnealune projekt ei ole teostatav. Läti rõhutas oma huvi ida-läänesuunalise raudtee kaubanduse vastu ega näinud põhja-lõunasuunalise raudteekoridori renoveerimises suurt perspektiivi. Läti puhul on valupunktiks Rail Baltica projekti rahastamine nende riigieelarve pingelise seisu ja rahvusvahelise valuutafondi piirangute tõttu.
Praegu on Läti rahalistel põhjustel Rail Baltica projekti kaheks aastaks peatanud. Loodetavasti leiavad meie lõunanaabrid siiski, et konkreetne ettevõtmine on vajalik nii Lätile kui kogu Baltikumile ning perspektiivikas nii kauba- kui reisijateveol.
Euroopa Parlamendi transpordi- ja turismikomisjoni delegatsiooni arutelul majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis väljendas ministeerium seisukohta, et Rail Baltica on Eestile vajalik projekt. Samal ajal oli minister Juhan Partsil kahtlusi, et see ei tasu ennast küllalt kiiresti ära. Kas ikka piisab sõitjaid, kes seda liini kasutama hakkaksid? See on kummastav asjaolu, sest samal ajal on Eesti teinud ettepaneku täpselt samal liinil alustada reisirongiliiklust.
Eesti Raudtee ja Tallinna Sadama esindajad tutvustasid, milline perspektiiv oleks Rail Baltical nii neile kui Eestile laiemalt. Samuti said Euroopa Parlamendi liikmed ülevaate, mis seisus on projekt nüüd ja milliseid investeeringuid tehakse lähiajal.
Positiivsena võib välja tuua, et Eesti on muude Balti riikidega võrreldes Rail Baltica puhul kõige paremini seniste investeeringutega hakkama saanud ja järgmise aasta lõpuks saab Tallinnast Valka sõita kiirusega kuni 120 kilomeetrit tunnis.
Narvas piiriületust jälgimas
Delegatsiooni töökavasse mahtus Narva piiripunkti külastaminegi, kohtuti Narva linna, piirivalve ja tolli esindajatega. Samuti tutvustati parlamendiliikmetele olukorda Narva piiripunktis ehk kui pikad on veoautode järjekorrad, missugustes tingimustes peavad autojuhid viis päeva piiriületust oodates elama ja mis laadi sotsiaalsed probleemid sellega kaasnevad.
Eelmainitu ei ole ainult Eesti mure, kuna samasugune seis valitseb ülejäänud Baltimaades. Ja piiril ei oota ainult Balti riikide autod, vaid paljude muude ELi liikmesriikide veokid.
Narva sillal käivad renoveerimistööd, seetõttu on üks sõidusuundi seal suletud. See raskendab piiriületust veel. Samal ajal nägid parlamendiliikmed, et uue silla ja raudteesilla ehitamine on hädavajalik ning ELi raha kasutamine aitaks oluliselt lihtsustada-kiirendada piiriületust. Peale infrastruktuuri probleemide on isegi olulisemad ELi ja Venemaa vahelised suhted, et tagada mõistlikud piiriületuse tingimused. Loomulikult on siin suur roll Eesti ja Läti valitsuselgi.
Märkimist väärib, et kõnealusel visiidil olid esindatud kõik Euroopa Parlamendi suured fraktsioonid: Antonio Cancian ja Artur Zasada Euroopa Rahvaparteist, Michel Cramer roheliste/ Euroopa Vabaliidu fraktsioonist, Olga Sehnalova sotsiaaldemokraatide fraktsioonist, Robert Zile Euroopa konservatiivide fraktsioonist. Kõik nad väljendasid toetust Rail Baltica projektile ja kohati jäi kahjuks selline mulje, nagu peaksid europarlamendi liikmed veenma Baltimaade ministreid nimetatud projekti vajalikkuses.