Turvateenuseid osutav G4S lõpetas Pärnu linna videovalvesüsteemi uuendamise ja nüüd on peale aastate eest paigaldatud pöördkaamerate võimalik linnas toimuval silma peal hoida modernsete megapikselkaamerate toodetud videopildi abil.
Pärnu linna valvavad kaheksa kaamerat
/nginx/o/2016/09/01/5786795t1ha946.jpg)
2. juuli 2014, 08:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nagu tõdes Pärnu linnavalitsuse majandusosakonna juhataja Mait Talvoja, tegi G4S pisut alla kümne tuhande euro eest korda kesklonna juba aastat viis tagasi väsinud kaamerad ja lisas neljale olemasolnule teist niisama palju: kolm megapikselkaamerat Rüütli tänavale ja ühe nüüdisaegse kaamera teisele poole jõge Noorteväljaku parki.
Et praegu on valvekaamerad kesklinna olulisemates paikades, ent Vallikäärus, Rannapargis ja Ülejõel rahvarohkes piirkonnaski, arvas Talvoja neist esialgu piisavat. Mis muidugi ei välista võimalust, et mingil ajal saab kaameraid enam.
„Selge see, et kaameraga asju ära ei hoia, keegi ei jälgi kaamerapilti alaliselt. Aga kui midagi on juhtunud, on võimalus aega 30 päeva tagasi kerida ja vaadata, mis ja kuidas juhtus,” märkis Talvoja.
Videopildi põhjal on see täiesti võimalik, hoolimata sellest, kas pildi salvestas auväärses eas, kuid uuele elule äratatud pöörd- või megapikselkaamera.
„Need olid kvaliteedilt väga head kaamerad, ainult kuplid on päiksega natuke kustunud, muidu oleks pilt veel parem,” kiitis teenekaid pöördkaameraid Taro Võsu, G4Si tehniline spetsialist. „Aga püüame neile kõigile tellida uued kuplid.”
Hinnates nüüd ajakohastatud videovalvesüsteemi kestmist, pakkus Võsu, et see on päris pikk. Eriti kui arvestada, et tänapäeval on aparaatide valmistamisel juhtkohal kvaliteet – praagitootja turul kaua ei püsi.
Oma väite tõestuseks meenutas Võsu üht kesklinna ammu paigaldatud kaamerat, mis ilma ja olusid trotsides on praeguseni laitmatus töökoras.
„Hooldus on nagunii pidev, kaamerad tahavad saada puhastamist, et pilt oleks kvaliteetne, aga pakun, et väga pikka aega ei juhtu süsteemiga midagi,” nentis Võsu.
Linnale maksab Pärnu videovalvesüsteemi järelevalve, korrashoid ja muu süsteemi toimimise tagamisega seotu 580 euro ringis kuus, mis on Talvoja hinnangul igati asja ette läinud raha.
„Selle sees on hooldamine, salvestamine, litsents, sideühendused, kogu seadmete rent,” tõdes ta. „Kui midagi juhtub, siis kõik sellest tulenev on G4Si rida – ma arvan, et see 580 eurot ei ole palju.”
Kümne aasta eest realiseerunud Pärnu videovalvesüsteemi projekt nägi ette üheksa kaamera paigalduse linna eri piirkondadesse.
Esimeses etapis ehitati Lääne politseiprefektuuri majas välja juhtimiskeskus, veeti vajalikud kommunikatsioonid ja paigaldati kolm kaamerat: Rüütli 40 (ööklubi Mirage maja), Rüütli 23 (kunagine linna haridusosakonna hoone) ning Pikk 12 (Ringi ja Pika tänava ristmik). Süsteem valmis 2004. aasta detsembriks.
2005. aasta suvel laiendati Tallinna maantee ning Jannseni tänava ristmikule ja Papiniidu 23 paigutatud kaameratega salasilmade haardeulatust. Aasta hiljem paigaldati kaamera keskranda Sunseti hoone külge.
Paraku ei olnud videovalvesüsteemil antud kesta pikalt ja nii pidi 2010. aasta 15. aprilli Pärnu Postimees tõdema: „Rahapuudus pimendas Pärnu videovalvekaamerad”.
Ehk teisiti üteldes ei näidanud ükski selleks ajaks tööle rakendatud kuuest kaamerast enam pilti.
Turvakaamera
* Siiski tuleb alati meeles pidada, et turvakaamera on vaid üks turvalisuse tagamise meede. Sellesse ei tohiks suhtuda kui imevahendisse, mis peab ilmtingimata lahendama 100 protsendi ulatuses kõikvõimalikud turvariskid.
* Teisisõnu peab kohalik omavalitsus (…) tagama, et kaameratega ei kahjustataks inimeste õigusi ülemääraselt.
Andmed: Juhend kaamerate kasutamise kohta.
Andmekaitse inspektsioon 2013