Pärnu Niidu 24 kerkiv AS Fortum Termesti elektri ja soojuse koostootmisjaama ehitus on jõudnud lõppjärku ja peab ehitajatelt firma- le üle antama jõuludeks.
Soojus- ja elektrijaam hakkab valmis saama
/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
7. juuli 2010, 11:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegemist on Pärnu kõigi aegade kõige keerulisema ja kallima ettevõtmisega. Pärnu elektri ja soojuse koostootmisjaama ehituseks arvestati 80 miljonit eurot, mis teeb 1,2 miljardit krooni, ja ehitus on väldanud juba ligikaudu poolteist aastat, ettevalmistusperioodiga kokku enam kui kaks aastat.
Projektijuht Riho Kõks iseloomustas ehitust värvikalt, öeldes, et kui liita kõik töötunnid ja arvestada need ühele ehitajale, jätkunuks sellele tööd viiesajaks aastaks. Omaette saavutus on, et jaama ehituse käigus pole juhtunud inimestega ainsatki tööõnnetust.
“Ehitamises ja seadmete paigaldamises on osalenud umbes kaheksakümmend firmat ning tippajal oli siis ehitamas kolmesaja töölise ümber,” sõnas Kõks.
Valmis on saanud küttehoidlad, kus hoiustatakse soojuse ja elektri tootmiseks põletatavat turba ja puithakmete tagavara, üles on laotud kõrge korsten ja sellest madalam neljakümne meetri kõrgune kaheksakorruseline peakorpus, mis on otsast otsani täis kõrgtehnoloogiat.
Fortumi projektiinsener ja jaama tõenäoline tulevane juhataja Eduard Enns tõi näite, et vana kooli energeetikutel on raske mõista, et nüüdisaegse jaama operaatorid pole katlakütjad, nagu vanasti, vaid istuvad oma tööl hoopis arvutiekraane jälgides, kus andurid annavad ülevaate tootmisprotsessis toimuvast.
Võõras keel on omaniku õigus
“Praegu käib meil pidev inimeste väljaõpe,” sõnas Enns.
Ja tõesti, ka eile istusid kümmekond meest ja naist klassiruumis ja õppisid. Õppetöö käis inglise keeles.
Fortum Termesti Lääne-Eesti piirkonna juht Hillar Nuut selgitas, et jaama töökeeleks ongi inglise keel, kuigi palju kõneldakse ka soome keeles ning mõistagi on töötajate omavaheliseks keeleks eesti keel, kui nad seda emakeelena räägivad.
“Juhtkonna töökeel on inglise keel, samuti töötajate väljaõpe,” rõhutas Nuut.
Elekter börsile, soojus linna
Fortum Termest on kontserni Fortum OY kuuluv Soome riigi osalusega firma, mis on üks kahest Põhjamaade suurimast energeetikaettevõttest. Firma toodab, jaotab, müüb elektri- ja soojusenergiat.
Ehkki Fortum Termesti koostootmisjaam on esmajoones mõeldud Pärnu linnale vajaliku soojusenergia tootmiseks, toodetakse ja müüakse jaamas tehnoloogilises mõttes esmajoones just elektrit ning soojus on selle tootmise lisaväärtus.
“Elektritootmise võimalik tippvõimsus on 25 megavatti, mis oleks küllaldane kogu Pärnu linna elektriga varustamiseks,” selgitas Nuut, lisades, et see ei tähenda Pärnu üldisest elektrivõrgust väljalülitamist ja oma elektrijaamale orienteerumist.
“Elektrit hakkame müüma rahvusvahelisel börsil,” ütles Nuut.
Soojusenergia aga läheb linna, kusjuures Nuudi sõnade järgi jääb seda ülegi.
“Fortumi Pärnu jaam suudaks varustada soojusega soojusenergiat tootmiseks vajavaid ettevõtteidki, nagu kuivatid, kui need Pärnusse kerkiksid,” sõnas Nuut. “Oleme sellesisulist reklaamigi teinud.”
Praegused kolm Fortumi väiksemat katlamaja, mis seni linna soojusega on varustanud, jäävad reservkatlamajadeks. Kui uue valmiva jaamaga peaks mingi tõrge juhtuma, või soojusenergia vähese tarbimise juures jaam suvekuudel seisatakse, siis vajaliku soojusenergia annavad linnale vanad katlamajad Suur-Jõe, Turba ja Ringi tänaval.