Meie, kaks peret Tartust, oleme igasuvised Pärnus suvitajad. Naudime seda linna, siinseid lahkeid inimesi, parke, mereranda, lillerohkust, merelist õhku. Tahaksime öelda tänu sellele imelisele suvepealinnale, sõbralikele elanikele ja teenindajatele.
Naisteranna toetuseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aga nagu ikka hakkab mõni asi negatiivselt silma. Üks neist on seesama naisterand. Kuidas üks tore koht võidakse nii segamini lüüa?! See koht väärib eripära, mingi võrdõiguslikkuse jura siia ei sobi. Ometi on kohast tehtud läbikäiguhoov.
Sildid hoiatavad, et sellesse rannaossa tulijad võivad siin kohata alasti inimesi. Ja tulevadki mehed koos peredega, noormehed, poisikesed näitavad julgust paljaste naiste vahel ringi tuisates. Veneaegsed kanged naised, kes mehi agaralt rannaosast eemale peletasid, on võrdõiguslaste pealesurutud saatusega leppinud.
Masendav suisa. Kui nii edasi, keelavad võrdõiguslased varsti naistele istet pakkumise, riiete selga aitamise, ukse avamise ja küllap veel paljugi.
Ettepanek oleks, et linnavõim väärtustaks naisi, nende väheseid eriõigusi, näitaks iseloomu ja kehtestaks korra, mis ei luba naisteranda mehi, st paneks üles vastavad suured sildid ja jälgiks nende nõuete täitmist. Mingu võrdõiguslased siis kohtuteele.
Alkoholitarbimist keelavate piirkondade loomisega sai linn ju hakkama. Avalikus kohas alkoholi tarbimist lubada on liiast ja usume, et peagi keelatakse see riigi tasemel.
Veel on ütlemata valus vaadata rannatoolide laenutajate olukorda. Tööandjad pole neile mingit päikesevarju muretsenud. Nii ongi noormehed ja neiu (naisterannas) päev läbi lauspäikese käes. Nende olukord vajaks küll tööinspektorite sekkumist ja tööandajad häbematu hoolimatuse eest karistamist.