Pärnumaal on ametlikult avatud neli supelranda Pärnus ja Kabli rand Häädemeeste vallas, peale selle kontrollib terviseameti Lääne talitus Valgeranna suplusvee kvaliteeti, ehkki Valgerand ei ole ametlike supluspaikade nimekirjas.
Pärnumaal kontrollitakse suplusvett kuues rannas
/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
16. juuli 2010, 10:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ametliku supluspaiga peamine tunnus on randa haldava omavalitsuse korraldatud suplusvee puhtusseire vastavalt 2006. aastast Eestis kehtivale Euroopa direktiivile, mis nõuab suplusvee laborilist hindamist vähemalt kord kuus maist augustini.
Kui enamikule omavalitsustest on jõukohane korraldada haldusala traditsioonilistes rahvarohketes supluskohtades suplushooaja vältel nelja veeproovi võtmine, on majanduslikult palju raskem täita ametlikule suplusrannale kehtestatud teisi nõudeid.
Ametlikult supluskohtadeks registreeritud rannad, olgu need mere, jõe või järve ääres, peavad olema hooldatud, valvatud, varustatud küllaldasel määral riietuskabiinide, tualettruumide ja prügikastidega.
Nii ongi Pärnumaal ainult viis ametlikult avatud supelranda, neist vaid üks väljaspool Pärnut – Kablis.
Pärnu linna ametlikud supelrannad, kus toimub hooajal korrapärane suplusvee puhtuseseire, on Pärnu keskrand, Vana-Pärnu, Mai ja Raeküla rand.
Valgerannas on suplusvee kvaliteedi seire võtnud enda kanda terviseameti Lääne talitus eesotsas juhtivinspektor Reelika Tammaiga.
Jälgitakse kahte näitajat
“Ametlike supluskohtade valdajad pidid enne suplushooaja algust koostama seirekalendri ja veeproovide võtmine toimub selle alusel,” selgitas Tammai.
Suplushooaja jooksul tuleb supluskoha valdajal võtta veeproov kord kuus, kokku neli korda, ja lasta seda laboris uurida.
Terviseameti andmeil läheb iga veeproovi analüüs laboris tellijale maksma ligikaudu 250 krooni, korraga võetakse neid enamasti rohkem kui üks.
“Tervisekaitseamet võib peale omavalitsuste tellitud proovide võtta lisaproove, koos nendega võetakse ametlikest randadest suplushooaja vältel veeproove kokku viis kuni kuus korda,” rääkis Tammai.
Ametlik suplushooaeg kestab ilmast olenemata 1. juunist 31. augustini.
Tänu sellele, et tervisekaitseametil on vahendeid lisaproovide võtmiseks, on seire alla võetud ka Valgerand, mis meelitab juba aastaid suvitajaid nn metsiku rannana.
“Valgerannas võtab terviseamet veeproove samuti kord kuus nagu registeeritud randades,” kinnitas Tammai.
Veeproovides uuritakse vähemalt kahte olulist näitajat. Need on soole enterokokkide ja kolibakterite hulk 100 milliliitri vee kohta.
“Soole enterokokid ja kolibakterid on tavalised levinud bakterid, kes elavad inimeste ja teiste soojavereliste elusolendite soolestikus,” selgitas Tammai. “Kuigi enamik nende bakterite vorme on ohutud, võib nende hulgas esineda seedetrakti haigusi põhjustavaid mikroorganisme. Peale selle on enterokokid ja kolibakterid head indikaatorid vee võimaliku fekaalse reostuse määratlemisel.”
Suplusvesi on puhas
Veepuhtuse näitühik on pmü ehk “pesa moodustav ühik”. Soolebaktereid ehk soole enterokokke tohib suplusvees olla kuni 100 pmü/100 ml, kolibaktereid (Escherichia coli) tohib olla 1000 pmü/100 ml.
“Suplusvesi on seni olnud kõigis kontrollitavates Pärnumaa randades väga hea kvaliteediga,” kinnitas terviseameti Lääne talituse juhtivinspektor. 5. juulil Pärnu keskrannast võetud veeproovis oli Tammai ütlust mööda kolibaktereid 9 ja enterokokke 48 pmü/100 ml kohta. 30. juunil Kabli rannast võetud veeproov oli nii puhas, et seal baktereid ei leidunudki.
Seda, et Kabli ranna vesi on erakordselt puhas, kinnitas Häädemeeste vallavalitsuse arendus- ja keskkonnanõunik Merle Looring.
“Sel aastal oleme võtnud veeproove juba neljal korral ja tulemused on väga head,” ütles Looring. “Kuigi meie vesi oli mullu samuti väga puhas, on tänavu olukord parem. Usun, et siin avaldavad oma mõju ilmastikutingimused, aga võib olla veelgi enam see, et tänu eurotoetustega rajatud veepuhastusseadmetele on Liivi lahes Riia reostuskoormus varasemast tublisti väiksem.”
Valgeranna suplusvesi on terviseameti andmeil samuti ohtudest vaba.
Jäävad mürgised vetikad
Liivi lahes vähem, kuid Pärnu lahes ja Pärnumaa põhjapoolsemates randades on suviti, sinivetikate õitsemise aegu, põhjust karta nende mürgiseks muutumist ning tuulte jõul randa ja suplusvetesse uhtumist.
“Suplejatel tuleb tähelepanu pöörata vee värvusele: kui vesi muutub rohekaks, pruunikaks või koguni punakaks ja hakkab lõhnama kopituse järele, on see vetikatest küllastunud ja sellisesse vette et ole soovitav isegi paljajalu sumpama minna, ujumisest rääkimata,” õpetas Tammai. “Selline vesi võib põhjustada allergiat, silma sattudes kipitust, mürgistuse puhul halba enesetunnet. Kui tegu on sinivetikamürgistusega, on see eriti ohtlik lastele ja allergikutele.”
Läänemeres enam kui pool sajandit vetikaid uurinud ja nüüd Pärnu loodusmajas töötav Jüri Tenson lisas, et sinivetikad pole kogu aeg mürgised, isegi õitsemise aegu ei pruugi nad seda olla.
“Kuid just see sinivetikate vohamise supluskohtades ohtlikuks teebki, et kord on nende mõju tunda, siis jälle mitte,” ütles Tenson, kes käib jõudumööda Pärnu lahel ja kui vaja, siis kaugemalgi sinivetikate luurel.
Kabli ranna kohta ütles sealse vallavalitsuse arendus- ja keskkonnanõunik, et sinivetikate märkamine on sealkandis ikka olnud rohkem kohaliku rannarahva, kalameeste ja suvitajate endi kanda.
“Siin elav rahvas ja enamik meie suvitajaist tunnevad merd nii hästi, et märkavad kohe, kui midagi on viltu, ja teatavad sellest,” sõnas Looring. “Nii on see ikka olnud ja midagi halba pole sündinud.”
Tervisekaitse Lääne talitusest öeldi, et vetikate järelevalve on Pärnu lahes pandud mereinstituudi Pärnu osakonna õlule, kes mereloomastikku uurib, veeproove võtab ja olukorral silma peal hoiab. Mereinstituudi Pärnu osakonnast öeldi, et riikliku seire käigus jälgivad nende töötajad sinivetikate võimalikku vohamist siinsetes vetes kaks korda kuus.
Peale selle teeb Pärnu loodusmaja koostöös merenduskeskuse ja keskkonnainspektsiooniga merel õppereise. Neilgi matkadel võetakse veeproove ja uuritakse mere võimalikku vetikareostust.