Filmifestivalil jagati auhinnavaipu

Karin Klaus
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Filmifestivali korraldajad Vaiko Edur (vasakul) ja Mark Soosaar panevad Mika Hotakainenile ümber festivali suure auhinna, Lääne-Eesti pulmavaiba.
Filmifestivali korraldajad Vaiko Edur (vasakul) ja Mark Soosaar panevad Mika Hotakainenile ümber festivali suure auhinna, Lääne-Eesti pulmavaiba. Foto: Ants Liigus

Pärnu 24. filmifestivali auhinnatseremoonial uue kunsti muuseumis pühapäeva õhtul jagati filmiloojate vahel üksteist auhinda. Seitsmest ETVs võistelnud tõsielufilmist püüdis kõige rohkem televaatajate hääli “Hea mees”, lugu Austraalia farmerist, kes on kogu elu pühendanud halvatud, ent palavalt armastatud naise eest hoolitsemisele.

Ülekaaluka häälteskooriga võitnud filmi autor Safina Uberoi, keda Pärnus auhinda vastu võtmas polnud, on kutsutud järgmise, arvult 25. filmifestivali žüriisse.

Rahvusvaheline žürii andis festivali suure auhinna parima kunstilise teostuse eest soomlastele Joonas Berghällile ning Mika Hotakainenile filmi “Eluaur” eest. Žürii liikmed tunnistasid, et naaberriigi režissööridel õnnestus Soome saunades filmitud teoses suurepäraselt avada soome meeste hingeelu ja puudutada väga isiklikke, sügavaid teemasid.

Filmifestivali auhinnaööl said Läänemaa villased tekid õlgadele veel taani filmilooja Brigitte Glavind Sperber oma dokumentaali “Kalahi rahvameditsiin” eest, mille žürii valis parimaks teaduslikuks jäädvustuseks, ja noor eesti filmimees Joosep Matjus, kelle filmi “Vanamees ja põder” noormehe vanaisast tunnistas žürii parimaks kodumaiseks filmiks.

Matjus tunnistas auhinda vastu võttes, et tema vanaisa on suure osa oma noorusest veetnud Pärnus ja tema loodusearmastus on alguse saanud just Pärnumaalt.

Prantsuse Vabariigi suursaadik Frédéric Billet andis filmikunsti sünnimaa esindajana üle auhinna Lääne-Siberis elavale filmiloojale Olga Kornienkole ekraanitöö “Hei, Aljonka!” eest, mis kujutab üht päeva kolmeaastase handi lapse elust keset lumist taigat.

“Kahjuks ükski prantsuse film auhinda ei saanud, aga mul oli hea meel näha inimeste huvi prantsuse filmikunsti vastu,” kommenteeris suursaadik ja lisas festivali korralduse kiituseks, et Prantsusmaal peetakse festivalidel peale heade filmide näitamise väga tähtsaks hubast õhkkonda, Pärnu filmifestivalil on suurepärase õhkkonna loomine kahtlemata õnnestunud.

“Täiesti hämmastav, et selliste soojade ilmadega tahavad inimesed kinno tulla ja dokumentaalfilme vaadata,” tunnistas Kornienko, kes osales eesti filme hindava žürii töös. “Publikut oli kinosaalis küllalt palju ja märkasin mitut “püsivaatajat”, kes peaaegu igal seansil kohal olid.”

Lõppenud festival püüdis leida vastust küsimusele, kas inimene või koguni rahvas saab olla oma saatuse peremees. “Järgmiseks suveks proovime leida taas mõne eluliselt tähtsa teema,” lubas festivali pealik Mark Soosaar. “Näiteks kuidas meie suved, mis kipuvad kujunema ainult lustimise ja lullilöömise ajaks, muuta töökaks ja tõeliselt sisukaks.”

Kuni kolmapäevani näevad festivalifilme Haapsalu ja Otepää inimesed, neljapäevast pühapäevani on filmid vaadata Viljandis ja Heimtalis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles