Traditsioonilisi kirju margistatud ümbrikus jõuab toimetusse üha vähem, see-eest on rohkem e-posti ja suveleitsakus räägitakse linnapildis silma hakanust telefonitsigi. Mida toimetusele kurdeti ja missuguseid vastuseid me viimastel nädalatel oleme saanud?
Paljude pärnakate arvates võiks R-kiosk muuta oma slogan’it “Mõnusalt lähedal”, sest isegi üsna väikeses Pärnus on väljaspool kesklinna R-kioskid ebamugavalt kaugel.
Likvideeritud on R-kioskid Vana-Pärnu elurajooni lõpus, Riia maantee kaubamaja juures, Oja tänaval Kaevu bussipeatuses, kesklinnas Lastepargis. Ranna rajoonis on kioskid ebamugavalt kaugel.
Hädapärane lehemüük on bensiinijaamades ja kauplustes, kus ajakirjanduse sortiment on piiratud, näiteks on kvaliteetajakirjanduse levik oluliselt kehvem. Palusin R-kioskite omanikul AS Rautakirja Estonial selgitada Pärnu Postimehe lugejatele R-kioskite äripoliitikat.
Vastus tuli AS Rautakirja Estonia kioskikaubanduse divisjoni juhilt Jüri Võssokovilt: “Tänan teid saadetud kirja ning Pärnu inimeste arvamuse edastamise eest. Peame ülioluliseks klientide tagasisidet.
Endiselt asub R-kioski kett klientide läheduses. Viimasel ajal oleme ümber paigutanud mitu kioskit. Tahame pakkuda oma klientidele paremat ja laiemat teenust ning kaupa, paraku selleks kõik väikesed kioskid ei sobi.
Oleme avanud uusi sisekioskeid ning asendanud või renoveerinud väiksed ja vanad ning kavatseme seda teha ka tulevikus. Oleme kioskitega seal, kus on meie kliendid nii praegu kui tulevikus.”
Loe või jäta lugemata, aga sellest vastusest targemaks ei saa.
Pärnu müügisolevas postimajas ajakirjandusega kauplemise lõpetamine ja uue postkontori avamine Port Arturi kaubakeskuses on tekitanud vastakaid arvamusi.
Üks seisukoht on, et postkontori kadumisega on Jakobsoni pargi piirkond mõeldud välja surema. Teiseks ei meeldi klientidele see, et Port Arturis avatakse postkontor senise kella üheksa asemel kell kümme.
Pärnu Postimehe kirjale lahtiolekuaja kohta vastas AS Eesti Posti kommunikatsioonijuht Inge Suder järgmist: “Kaubanduskeskus avab uksed kell 10, leping kaubanduskeskusega näeb ette, et saame uksed avada kell 10. Teised rentnikud avavad uksed samuti kell 10. See-eest oleme avatud pikemalt kui enne ja ka pühapäeval ootab postkontor kliente.”
Kuni see kirjade kokkuvõte trükijärge ootas, toimusid Port Arturi postkontori lahtiolekuaegadega muutused, mis meeldivad nii klientidele kui töötajatele. 8. juulist on Pärnu suurim postkontor avatud E-R 9-19, laupäeviti 9-17 ja pühapäeval 9-15. Elu kipub näitama, et enim on külastajaid postkontoris ikka lahtiolekutundide eesotsas kui päeva lõpu poole.
Taara tagastamise probleem on kui mitmepealine koletis. Ükskõik, kuidas päid ei raiuks, asjad sujuvalt liikuma ei hakka. Linnakodanik Vello küsis toimetuselt e-kirjas, kas poodide kohustus taara tagasi osta enam ei kehti.
Probleem selles, et Oja poe tagune taarapunkt on ammu suletud ja enamik rahvast viib pakenditaara Tallinna maantee taarapunkti. Osa inimesi üritab taarat ära anda Jannseni Säästumarketi taaraautomaati, aga võta näpust, jälle uks lukus ja sea sammud Vikero taha taarapunkti, kus tuleb kokku puutuda džentelmenidega, kellest hoovab sama aroomi, mis taarastki.
Linnakodanik leidis, et Säästumarketi taara vastuvõtu automaat peab töötama kõigil nädalapäevadel ja samadel kellaaegadel, mil kauplus on avatud, sest taara vastu saadud tðekid viiakse samasse Säästumarketisse. Keegi teadja olevat maininud, et näitsikud ei viitsivat taaraautomaadi juures passida ja nii uks lukus ongi.
Ehk saab Jannseni Säästumarketi juhataja probleemi iseseisvalt lahendatud ja leht ei pea hakkama saatma kirja Säästumarketi peakorterisse.
Tammsaare bussipeatusest veidi linna poole oli mäletamata ajast jalakäijate reguleerimata teeületuskoht, mis ebaõnnestunult tõi autode väljasõiduteele. Sellel ülekäigurajal on üks jalakäija hukkunud ja vähemalt üks viga saanud.
Lähedal asuvate kortermajade elanikud soovisid, et ülekäigukohta nihutataks veelgi linna poole. Nüüd selgus, et ülekäik on sootuks kaotatud. Pärnu Postimees palus abilinnapea Romek Kosenkraniusel uurida, mis toimub.
Kosenkraniuse sõnul on liiklusspetsialistide arvates kaks võimalust. Esimene tähendaks ülekäiguraja jätmist endisele kohale ja sulgeda kortermajade juurde viiv sissesõidutee. Võimaluse puudus on, et majaelanikest autoomanikud peavad sõitma hakkama läbi teiste majade hoovide, mis suurendab nende majade elanike riske ja vaevalt nad sooviksid transiidi suurenemist oma õues.
Teine võimalus on bussipeatuse nihutamine ristmiku juurde, et bussist maha tulles oleks fooriga reguleeritud jalakäijate rada kohe olemas. Lihtsalt jalakäijate foorita ülekäigu nihutamine kümme meetrit Kastani tänava poole ei ole võimalik, sest see läheb liiga lähedale Karjamaa tänava väljasõidule.
Abilinnapea arvates tuleks nüüd kaaluda, milline võimalus kahest oleks parem. Majandusosakonna inimesed aga arvavad, et endise Tiina poe taga asuvate majade elanikele esimene võimalus eriti ei meeldi.
Pole võimatu, et lõpuks juhtubki nii, nagu klassikas: pole ülekäigukohta, pole probleemi. Seda enam, et kaks fooriga reguleeritud “sebrat” ei asu üksteisest väga kaugel.