Koolivenna surmanud noormees ei pääsenud süüdimõistmisest

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keijo Martin kohtusaalis. Arhiivifoto.
Keijo Martin kohtusaalis. Arhiivifoto. Foto: ANTS LIIGUS/PRNPM/EMF

Koolivenna tapmise eest ligi viis aastat tagasi pika vangistuse saanud Keijo Martini süüdimõistmisel rikkusid menetlejad Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) hinnangul tema kaitseõigusi, kuid sellele vaatamata ei õnnestunud tal enda õigeksmõistmist saavutada.

Martinile määratud 10aastane vanglakaristus jäi lõplikult jõusse 2009. aasta jaanuaris, kui riigikohus ei võtnud süüasja enam arutusele. Kohus määras Martinile maksimaalse karistuse, mida karistusseadustik alaealisena toime pandud kuriteo eest võimaldab. Sama karistust nõudis Martinile Lääne ringkonnaprokurör Sirje Hunt.

Martini kaitsja jätkas kohtuteed Euroopa Inimõiguste Kohtus, mis leidiski, et kriminaalmenetluses kahjustati pöördumatult Martini kaitseõigust Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni tähenduses. Ühtlasi mõistis EIK Martinile Eesti riigilt hüvitiseks välja 4500 eurot. EIKi hinnangul seisnes rikkumine selles, et rikuti kaebaja õigust kaitsta end kohtueelses menetluses vabalt valitud kaitsja abil ning Martini süüdimõistmine tugines kohtueelses menetluses kaitseõiguse rikkumisega kogutud tõenditel. "Kuigi ringkonnakohus jättis kaitseõiguse rikkumisega kogutud tõendid tõendikogumist välja, võttis ta need otsuse tegemisel tegelikult siiski arvesse," märkis EIK.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles